"Siseministeerium kinnitab jätkuvalt, et kirikute ja koguduste seaduse (KiKoSe) peagi jõustuvate muudatuste eesmärk on kaitsta usuvabadust Eestis," ütles Taro pressiteate vahendusel. "See tähendab, et Eestis tegutsevatel usulistel ühendustel ei ole administratiivseid ega teisi alluvussuhteid välismaal asuvate usuliste institutsioonidega, mis õigustavad või toetavad sõda, agressiooni või terrorismi ning kujutavad ohtu Eesti julgeolekule," lisas ta.

Siseministri sõnul põhjustas niisuguse piirangu kehtestamise ja ka vastutab selle eest ainult Venemaa juhtkond, kes alustas ohvriterohket agressioonisõda Ukraina vastu ning kasutab Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirikut enda liitlasena agressiooni ja sõja õigustamisel ja toetamisel. "Just seetõttu oleme arvamusel, et Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (varasema nimega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, MPEÕK - toim.) peab lõpetama alluvussuhted Venemaal asuva Moskva Patriarhaadiga ja patriarh Kirilliga," lisas Taro.

Siseminister märkis ka, et Venemaa juhtkond püüab kujundada Eestist pilti kui riigist, kus rikutakse inimõigusi ja usuvabadust, kuid Taro kinnitusel ei vasta need väited tõele: "Eesti on õigusriik. KiKoSe muudatused ei too kaasa õigeusu keelustamist Eestis. Riik ei soovi panna kinni ühtegi kirikuhoonet ega kloostrit."

Taro tunnustas ka presidenti, kes otsustas kirikute ja koguduste seaduse muudatused riigikohtusse saata.

"Nüüd, tagantjärele, tuleb tunnistada, et Vabariigi President tegi õigesti, kui pöördus vetoga riigikohtusse, sest riigikohtu üldkogu tõi oma otsusega õigusselguse paljudele õigeusklikele olulises küsimuses – nende vabaduses ja väärikuses olla sõltumatu sõda, agressiooni, vägivalda, tapmist ja kannatusi õigustavatest kirikujuhtidest," kommenteeris siseminister.

Üleminekuaeg on kuus kuud

Kirikute ja koguduste seaduse muudatused jõustuvad pärast nende ilmumist Riigi Teatajas. Üleminekuaeg seaduse jõustumisest alates on kuus kuud, mille jooksul suhtleb siseministeerium kõikide usuliste ühendustega, keda muudatused puudutavad ning pakub vajadusel abi ja tuge põhikirjade uuendamisel.

Riigikogus tehtud seadusemuudatusega soovitakse tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Seadus puudutas eeskätt Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut , kel tuleks öelda lahti Vene õigeusu kirikust. 

"Kui me peaksime jõudma selleni, et mõne usulise ühenduse töö tuleb keelatud sidemete tõttu lõpetada, siis seda ei tee minister ega ministeerium, võimaliku otsuse usulise ühenduse sundlõpetamise osas langetab ainult kohus," ütles Taro.

Ringvee: aitame usulistel ühendustel põhikirjad seadusega vastavusse viia

Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik Ringo Ringvee ütles pressikonverentsil, et nüüd on kuue kuu jooksul plaanis suhelda kõikide usuliste ühendustega, kellel võivad olla sidemed agressorriigiga.

"Vestleme, anname vajalikku nõu, kuidas oma põhikirjad seadusega vastavusse viia, ja siis on pall suuresti nende usuliste ühenduste väravas. Kas neid otsuseid tehakse ja kas neid muudatusi põhikirjades tehakse, seda me näeme. Meie eeldus on, et kõik Eestis elavad ja tegutsevad organisatsioonid järgivad Eesti seadusi," lausus Ringvee.

"Kui midagi ei peaks juhtuma selle aja jooksul, siis nii, nagu minister ütles, järgnevad protseduurid, mis puudutavad ettepanekuid sundlõpetamiseks," lisas ta.

Ringvee rõhutas, et kuna tõenäoliselt algavad seoses riigikohtu otsusega ka erinevad infooperatsioonid, siis kinnitas ta ennetavalt, et võimalikud jutud kirikute ja usuorganisatsioonide sulgemisest ei vasta tõele.

"See kindlasti ei vasta tõele, see ei ole lihtsalt ka seaduse alusel võimalik. Küll aga on võimalik selline sõnum, mida propagandas kasutatakse. Tegevused, mida me teeme, on praktilised, abistavad ja me kõik loodame selle peale, et asjad saavad korda, et põhikirjad saavad korda ja et need sidemed vaenulike välisjõududega saavad katkestatud," sõnas Ringvee.

Riigikohus märkis esmaspäeval avaldatud otsuses, et vaidlustatud seaduse puhul on ühelt poolt kaalul usu- ja ühinemisvabaduse tõsine riive, kuna see võib kaasa tuua usulise ühenduse sundlõpetamise, mis mõjutaks kõiki sinna kuuluvaid inimesi. Teisalt on aga kaalul riigi julgeolek ja põhiseaduslik kord, mis on üldjuhul kaalukam hüve.

Kuna põhiseaduse preambuli järgi on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu kaitsmine, siis on riigil kohustus võtta kasutusele meetmeid ka vaenuliku mõjutustegevuse takistamiseks. KiKoSe ei luba riigikohtu hinnangul usulisi ühendusi meelevaldselt sundlõpetada ning seda on võimalik tõlgendada ja rakendada põhiseadusega kooskõlas, tehes kindlaks, et selle tegevus kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale. See oht peab väljenduma välisriigis asuva usulise ühenduse tegevuses ning olema tegelik, mitte abstraktne. Oht võib seisneda näiteks Eesti-vastase tegevuse õhutamises, toetamises või rahastamises.

Riigikogu võttis 9. aprillil 2025 vastu kirikute ja koguduste seaduse, mille president jättis 24. aprilli 2025. aasta otsusega välja kuulutamata.

Riigikogu võttis 18. juunil 2025 seaduse muudetud kujul uuesti vastu, kuid president jättis 3. juuli 2025. aasta otsusega ka selle välja kuulutamata ja tegi riigikogule ettepaneku seadust veel kord arutada ning viia see kooskõlla põhiseadusega.

Riigikogu võttis kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse 17. septembril 2025 muutmata kujul uuesti vastu. Seejärel esitas president 3. oktoobril 2025 riigikohtule taotluse tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.