Venemaa rajab Soome piiri lähistele uut garnisoni

Venemaa on alustanud oma esimese täiesti uue garnisoni ehitamist Soome idapiiri taha Karjalasse. Petroskoi lähistele Novaja Vilgasse rajatav garnison hakkab mahutama hinnanguliselt 4000–6000 sõdurit, teatas Soome rahvusringhääling Yle.
Uue garnisoni ehitus mõne kilomeetri kaugusel Venemaa Karjala vabariigi pealinnast Petroskoist (s.k. Äänislinnast) algas kevadel ja on kiiresti edenenud, tööd tosina suure kasarmuhoone kallal on juba käimas, kirjutas Yle. Ehitustööd on märkimisväärselt mahukad, arvestades seda, et varem on Petroskoi vanu sõjaväeobjekte ainult remonditud.
Yle märkis, et kirjutas ehitusplaanidest juba jaanuaris, aga siis ei olnud garnisoni täpne asukoht veel teada. Nüüd on satelliidipiltidelt aga näha, et garnisoni hooneid ehitatakse keset metsa. Esimesed raied olid nähtavad 2025. aasta novembris tehtud satelliidipiltidel. Pinnase teisaldamine piirkonnas algas talvel.
Yle intervjueeritud sõjaväeekspert, major Marko Eklund määras kevadel garnisoni ehitusplatsi asukoha Venemaa dokumendi põhjal, mis teatas tulevase garnisoni kinnistu ühendamisest Petroskoi vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitamise maksumuseks hinnati ligi 5,9 miljonit eurot.
Venemaal said ehitustööd avalikuks alles nädal tagasi, kui ehitusplatsi inspekteeris kaitseministri asetäitja Pavel Fradkov. Võimude sõnul asub piirkonnas üle 50 erineva ehitusprojekti, sealhulgas kasarmud, kortermajad ja spordiväljakud.
Yle märkis, et uus garnison ehitatakse Petroskoi kõrval asuvasse Novaja Vilga külla, sest kutseliste sõjaväelaste ja nende perekondade meelitamine kaugesse maapiirkonda oleks keeruline.
Eklundi kommentaari kohaselt saab hiljuti tehtud satelliidipiltide põhjal öelda, et ehitustööd alanud ja näha on paraadväljaku rajamist, mille otsa ehitatakse arvatavasti staabihoonet ja külgedele kasarmuid. Eklundi sõnul näevad kasarmuhooned välja nagu tüüpilised 3–4-korruselised Vene kasarmud.
Eklund on pikka aega töötanud Soome sõjaväeluures ja jälginud Venemaa relvajõude üle 25 aasta.
Eklundi hinnangul hakkab garnisonis paiknema motoriseeritud jalaväebrigaad või motoriseeritud jalaväediviisi põhielemendid, mis võib tähendada 4000–6000 meest. Tema hinnang garnisoni suuruse kohta põhineb dokumendil, milles näidati ära objektil tarbitava vee kogus.
Väeüksused kuuluvad 44. armeekorpusesse, mille Venemaa asutas Karjala vabariigi territooriumil 2024. aastal.
Yle artikli kohaselt tähendab uue garnisoni rajamine tohutut muutust, sest seni olid Karjala vabariigis enamasti vaid varustuslaod, radarijaamad ja hävitajad Petroskoi lennuväljal.
"Maavägede osas valitses Karjala vabariigis praktiliselt sõjaline vaakum," ütles Eklund.
Novaja Vilga garnison on regiooni esimene uus garnison aastakümnete jooksul, kuid lisaks sellele uuendab Venemaa ka piirkonnas asuvaid vanu sõjaväeobjekte. Juba eelmisel aastal puhastasid võimud Petrozavodski (s.k. Petroskoi) soojuselektrijaama kõrval asuva võsastunud Rõbka garnisoni. Garnisoni taaselustamise selgeim märk on sõidukid, millest esimesi märgati eelmisel sügisel.
Novaja Vilga ehitustööde ja Rõbka garnisoni parendamisega on Petrozavodsk kujunemas üha olulisemaks Venemaa relvajõudude operatsioonide keskuseks, märkis Yle.
Piirkonda rajatakse peagi uus raudteevägede garnison, märkis Yle. Väljaande Moskovskij Komsomolets Karjala piirkonna versiooni andmetel asub see Kukovka (s.k. Kukonmäki) ja Kljutševaja rajoonide vahel.
Venemaal transporditakse relvajõude suuresti rongidega, mistõttu peaks igas sõjaväeringkonnas olema üks või mitu raudteebrigaadi. Seni on Leningradi sõjaväeringkonnast, kuhu Petrozavodsk kuulub, selline üksus aga puudunud.
Kui Venemaa taastas vastuseks Soome astumisele NATO-sse Leningradi sõjaväeringkonna, jäid kõik Lääne-Venemaa raudteeväed Eklundi sõnul Moskva sõjaväeringkonna koosseisu. See tekitas vajaduse luua uus raudteebrigaad Soome ümbruses.
Eklund: väed on Soomele potentsiaalne oht
Eklundi sõnul on Vene vägede suurendamine Soomele potentsiaalne oht, kuna idanaabri relvajõudude võime suureneb varasemaga võrreldes mitu korda.
"Ohu loob tahe ja võime. Nüüd on see võime märkimisväärselt suurenenud, need väed on loodud," ütleb Eklund.
Eklund meenutas, et Venemaa taasrelvastumine on praegu veel algusjärgus ja Ukraina sõda raskendab Venemaa jaoks püüdlusi suurendada oma vägesid Soome lähedal. Venemaa täiendused Karjala vabariigis on vaid osa vägede suurendamisest kogu pikal piiril NATO riikidega.
Venemaa tegevusest oma relvajõudude suurendamiseks Läänemere piirkonnas on kirjutanud ka Eesti välisluureamet oma aastaraamatus.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Yle










