X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Välisluureamet: Venemaa suurendab Eesti lähistel ründevõimet

{{1707818460000 | amCalendar}}
Välisluureameti hoone Tallinnas
Välisluureameti hoone Tallinnas Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu algatatud armeereformid suurendaks oluliselt Eesti lähistel paiknevate Vene vägede arvukust ning muudaks vägede juhtimise sobivamaks, et tegutseda edukalt konflikti puhkemisel läänega, selgus välisluureameti (VLA) teisipäeval avaldatud aastaraamatust. VLA peadirektor Kaupo Rosin ütles, et osaliselt suudab Venemaa oma üksusi meie piirkonnas hakata tugevdama juba ka Ukraina sõja jätkudes.

"Eesti jaoks tähendab reformi elluviimine lähiaastatel Vene vägede märgatavat kasvu Eesti piiridel," tõdes amet. Aastaraamatus märgitakse, et Vene sõjaväe reformi eesmärgid peegeldavad Venemaa juhtkonna nägemust ressurssidest, mida neil on vaja sõjaks Ukraina vastu ja vastandumiseks läänele. "Tõenäoliselt hindab Kreml, et järgmisel kümnendil võib tekkida konflikt NATO-ga," öeldakse samas.

Venemaa eesmärk on Läänemere regioonis sõjaliselt domineerida, usub välisluureamet ja loendab Vene armeereformi käigus toimuvaid muutusi, mille keskmes on relvajõudude juhtimis- ja käsuahela restruktureerimine.

Juhtimise muudatused toovad tagasi massiarmee

See tähendab ühendatud strateegiliste väejuhatuste likvideerimist ning naasmist väeliikide- ja eriväeliikide-põhise juhtimismudeli juurde. Venemaa loodeosas viiakse Balti laevastik ja Põhjalaevastik Vene mereväe otsealluvusse, õhu- ja õhukaitsearmeed sõjaväeringkondade koosseisust õhu- ja kosmosevägede väejuhatuse juhtimise alla ning sõjaväeringkonnad hakkavad toimima territoriaalsete väejuhatustena.

Teine juhtimismuudatus on Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonna moodustamine lääne ühendatud strateegilise väejuhatuse asemel 2024. aasta algul, mis on tõenäoliselt kantud vajadusest tugevdada väehoiakut Soome suunal pärast viimase liitumist NATO-ga, märkis välisluureamet.

Kolmas oluline juhtimismuudatus on korpuse juhtimistasandi lisandumine maavägede juhtimisstruktuuri, kus minnakse üle neljatasandilisele juhtimisskeemile: sõjaväeringkond-armee-korpus-diviis.

Kui armeekorpused olid Vene maaväe struktuuris juba enne Šoigu uusi ümberkorraldusi, aga need olid üksnes geograafiliselt eraldatud regioonides, nagu Kaliningradi oblast, Sahhalinil ja Kuriili saartel või Koola poolsaarel, siis reformiga on moodustatud armeekorpused üldvägede armeede koosseisus. Taoline muudatus viitab sellele, et Venemaa juhtkond näeb vajadust naasta massiarmee kontseptsiooni juurde, selleks et jätkata sõda Ukraina vastu ning olla valmis võimalikuks konfliktiks NATO-ga, rõhutas amet.

Venemaa plaanib suurendada oma armeed kolmandiku võrra

Välisluureamet tõi ka esile Šoigu algatust suurendada relvajõudude isikkoosseisu ja üksuste arvu ning naasta massiarmee kontseptsiooni juurde. Plaan näeb ette sõjaväelaste arvu suurendamist 1,15 miljonilt 1,5 miljonini 2026. aastaks, 12 maa- ja merejalaväebrigaadi ümberformeerimist diviisideks ning mitmekümne uue polgust suurema üksuse moodustamist maa-, õhu- ja mereväes ning õhudessantvägedes.

"Paljude nende üksuste formeerimine on juba alanud, kuid suurim väljakutse nende formeerimisel on lepinguliste sõjaväelaste ja ohvitseride nappus, mistõttu üksuste komplekteerimine venib," märkis amet.

Samas rõhutas välisluureamet, et kuigi Venemaa plaanib tugevdada kõiki strateegilisi suundi, lasub väeloome prioriteet lääne strateegilisel suunal ja Ukrainal.

"Kreml valmistub Ukraina vastu aastatepikkuseks sõjaks ning vajab selle jaoks juurde täiendavaid armeesid ja armeekorpuseid, mille jaoks formeeritakse täiendavalt juurde kümneid uusi manööver-, lahingutoetus- ja lahinguteeninduse üksusi," seisab aastaraamatus.

"Venemaa juhtkond näeb vajadust naasta massiarmee kontseptsiooni juurde, et jätkata sõda Ukraina vastu ning olla valmis võimalikuks konfliktiks NATO-ga," rõhutas amet.

Kui väeloome prioriteet lasub lääne strateegilisel suunal ja Ukrainal, siis teine tähtis piirkond on Soome suund, kus Venemaa väehoiak oli seni Soome neutraalsuse tõttu minimaalne ning mida tuleb Peterburi kaitse vajadusest lähtuvalt asuda tugevdama.

Eesti lähistel paiknevate üksuste arvukus võib kahekordistuda

Venemaa sõjalise suutlikkuse kasv Eesti lähiümbruses Leningradi ja Pihkva oblastis tuleneb peamiselt olemasolevate üksuste võimalikust diviisideks ümberformeerimisest, sedastab välisluureamet.

Ühe võimaliku stsenaariumi järgi võib Venemaa relvajõudude maaväe ja õhudessantvägede isikkoosseis lähiaastatel Eesti suunal peaaegu kahekordistuda, mis enne täiemahulise sõja alustamist Ukrainas 24. veebruaril 2022 oli umbes 19 000. Kui palju nendest üksustest võivad olla alalises lahinguvalmiduses, sõltub Venemaa suutlikkusest lepingulisi sõjaväelasi värvata, välja õpetada ning teenistuses hoida.

Amet rõhutas ka, et Venemaa sõjaväereformi edukus oleneb suuresti sõja käigust Ukrainas, aga kui Venemaal õnnestub reform ellu viia, seisab NATO järgmisel kümnendil silmitsi Nõukogude Liidu stiilis massiarmeega, mis jääb tehnoloogiliselt tõenäoliselt pea kõikides valdkondades liitlaste vägedele alla, välja arvatud elektrooniline sõjapidamine ja kaugmaalöögi suutlikkus, kuid mille sõjaline potentsiaal on armee suuruse, tulejõu (suurtükivägi, palju odavaid ründedroone), sõjakogemuse ning reservide tõttu väga märkimisväärne.

"Sellise armee võimaliku konventsionaalse rünnaku tõrjumine eeldab liitlaste kaitsevägedelt ja kaitsetööstustelt praegusest kordi suuremat valmidust, võimekust ja laskemoonavarusid," tõdes välisluureamet.

"Kokkuvõttes on Venemaa relvajõudude suurendamise plaan ühest küljest väga ambitsioonikas, eriti arvestades väga lühikest ajaraami ning Venemaa majanduslikku ja demograafilist olukorda, kuid teisalt väga ohtlik, sest Venemaa sõjakus ja sõjaline potentsiaal kasvab ning ühiskonnas süveneb militariseerimine, kuna Kreml on valinud tee pikaajaliseks vastasseisuks läänega," märkis amet.

Rosin: Vägede tugevdamine lääneregioonis algab juba praegu

Välisluureameti juht Kaupo Rosin ütles vastuseks palvele kommenteerida Venemaa armeereformide tähtaegu, et suuresti oleneb see sõja kulgemisest Ukrainas, kuid väiksemas ulatuses suudab Moskva seda alustada ka juba sõja ajal.

"Ajaraami on keeruline öelda. Väga palju sõltub sellest, kuidas Ukraina sõda kulgeb. Aga me näeme ka seda, et isegi kui Ukraina sõda praeguse intensiivsusega jätkub, siis Venemaal on piisavalt palju ressursse, et juba hakata seda reformi ellu viima meie piiride taga," rääkis Rosin aastaraamatu esitlusel.

"Need üksused oleksid tõenäoliselt veel mingi aja jooksul seotud Ukraina suunaga, aga üksusi juba tekib juurde. Kui kõik läheb nii nagu Venemaa planeerib, siis üksuste isikkoosseisu arv meie piiride taga, mis oli enne sõda pisut alla 20 000, kahekordistuks, soomukite arv ka kahekordistuks, tankide arv mitmekordistuks, suurtükiväe süsteemid sama moodi. See potentsiaal [Venemaal] põhimõtteliselt on olemas," rõhutas luurejuht.

Rosina sõnul peab Eesti koos NATO liitlastega juba praegu astuma vastusamme ning seda tema sõnul ka tehakse.

"Meie jaoks on oluline, et me siin ei magaks. Praegu on meil see aeg, kus iseenda kaitsevõimet tõsta. Venemaa enne rünnaku läbiviimist tavaliselt kalkuleerib jõudude suhtarvu, vaatab ja teeb oma kalkulatsioonid ning meie ülesanne Eesti ja NATO poolt on tagada, et sellised kalkulatsioonid jõuaks alati tulemuseni, et rünnata ei tasu, kuivõrd eskalatsioon ei oleks enam kontrollitav, sõjalise operatsiooni edu oleks tõneäoliselt väike," selgitas ta. "Ja see on see, mida me saame teha ja mida me oleme juba ka Eestis ja NATO-s teinud. Töö selle nimel käib iga päev, mis iganes see tuleviku vägede koosseis meie piiride taga olema saab."

Läänemere suudab NATO oma kontrolli alla võtta

Kommenteerides aastaraamatus esitatud väidet, et Venemaa eesmärk on Läänemere regioonis domineerida, ütles Rosin, et NATO peaks pärast Soome liitumist ning Rootsi peatset liitumist suutma selle ära hoida.

"Kahtlemata see olukord, mis on tekkinud Soome liitumisega ja Rootsi väga tõenäolise peatse liitumisega on Venemaa kindralstaabi ja kaitseministeeriumi jaoks suur väljakutse – olukord on strateegiliselt muutunud. Ambitsioon on Venemaal alati domineerida, sealhulgas siis ka Läänemerel. Kas ja kuidas see neil õnnestub, on kaheldav. Nende uute riikide astumisega NATO-sse on NATO jaoks siin uued võimalused avanenud, seda nii operatiivse vabaduse mõttes kui ka üldise vägede paigutuse ja dispositsiooni mõttes meie piirkonnas. See väljakutse Venemaale on väga raske ja ma julgen väita, et mingisuguse konflikti korral siin piirkonnas suudab NATO oma ülemvõimu Läänemerel väga kiiresti kehtestada ja Venemaa tegevust takistada," rääkis VLA juht.

Välisluureamet avaldas teisipäeval oma üheksanda avaliku raporti "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2024", milles andis hinnangu Eestit puudutavatele välistele julgeolekuohtudele.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: