Tuule taotlus on osaliselt ajendatud kohtuasjast, milles Toomas Tamme, Küllike Nammi ja Kalev Kangurit süüdistati kelmuses, kuid nii maakohus kui hiljem ka ringkonnakohus mõistis süüdistatavad õigeks ning ka riigikohus jättis otsuse põhiosas muutmata. Uurimise käigus küsis kaitsepolitsei Telialt välja kahtlustatava Tamme e-postkasti sisu aastatest 2015 kuni 2018.

Riigikohus otsustas siis, et uurimisasutustel ei ole kriminaalmenetluse käigus õigust nõuda teenusepakkujalt välja kahtlusaluse isiku e-postkasti sisu, seda saab teha ainult kohtu loal.

"Teavitan, et 08.06.2026 esitasin siseministeeriumile taotluse kaitsepolitseiameti suhtes teenistuslik järelevalve alustamiseks seoses jõustunud kohtulahenditest ilmnenud õigusvastase ja süsteemse praktikaga, mille käigus nõuti side- ja teenusepakkujatelt välja isikute e-postkastide sisu ilma seadusliku aluseta ning kohtu loata," kirjutas reedel vandeadvokaat Kristjan Tuul ERR-ile.

Tuule sõnul ei puuduta küsimus konkreetset kohtuasja, vaid kahtlust, et
samasugust praktikat kasutatakse uurimisasutuste poolt juba pikemat aega ka teistes menetlustes.

Siseministeerium teenistuslikku järelevalvet ei alusta

Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo ütles ERR-ile, et siseministeerium analüüsis taotluse põhjalikult läbi ja leidis, et ei saa teenistuslikku järelevalvet läbi viia.

"Lühidalt kokku võttes ei ole siseministeerium õige asutus ja siseminister õige isik, kelle pädevuses oleks läbi viia teenistuslikku järelevalvet konkreetsetes kriminaalmenetlustes tehtud uurimistoimingute seaduslikkuse ja ulatuse väljaselgitamiseks," ütles Olgo.

Samas tõdes ta, et tõstatatud küsimus sõnumisaladuse ja eraelu puutumatuse riive ulatuse kohta kriminaalmenetluses on kahtlemata kaalukas ja puudutab olulist avalikku huvi.

Olgo selgitas lähemalt, miks ei saa siseministeerium antud teemal teenistuslikku järelevalvet alustada. "Kaitsepolitseiamet kuulub siseministeeriumi valitsemisalasse ning minister teostab teenistuslikku järelevalvet valitsemisala asutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. See pädevus ei ole siiski piiramatu. Kui toimingu seaduslikkuse kontrollimiseks on ette nähtud eraldi erikord, on teenistuslik järelevalve välistatud," lausus Olgo.

"Taotluses kirjeldatud tegevus – kaitsepolitseiameti poolt teenusepakkujale esitatud päring e-postkasti sisu väljanõudmiseks – on olemuselt kriminaalmenetluslik uurimistoiming. Kriminaalmenetluslike uurimistoimingute seaduslikkuse kontrolliks on aga ette nähtud erikord, mis paneb toimingute kontrollimise õiguse prokuratuurile.  Seega jääb selliste toimingute seaduslikkuse kontroll siseministeeriumi pädevusest välja ja pädev asutus tõstatatud küsimuste sisuliseks lahendamiseks oleks prokuratuur," selgitas Olgo.

Olgo märkis, et ministeerium soovitabki taotluses esitatud asjaoludega pöörduda riigiprokuratuuri poole, kelle pädevuses on muu hulgas hinnata, kas kirjeldatud praktika oli süsteemne ning millised meetmed on selle edaspidiseks vältimiseks vajalikud.

Tuul: siseministeeriumi vastusega ei saa nõustuda

Kristjan Tuul ütles pärast siseministeeriumi vastust, et sellega ei saa nõustuda ning taotlust mõisteti ebaõigelt.

"Küsimus oli suunatud praktikale kui laiemale nähtusele, mitte konkreetse menetlusega seotule. Teenistuslikku järelevalvet tuleks võtta kui juhtimise ja koordineerimise vahendit, mitte kontrollimise ja sunni instrumenti. Plaan on teha uus taotlus siseministeeriumile ning pöördun samuti ka prokuratuuri poole," lausus Tuul.