Pärast aastaid kestnud keerulisi läbirääkimisi reedel EL-i eesistujariigi Küprose ja Euroopa Parlamendi vahel saavutatud kokkulepet toetas suur enamus liikmesriike. Politico andmetel hääletasid vastu ainult Hispaania ja Läti ning Austria ja Soome jäid erapooletuks.

Parlamendi läbirääkijad peavad kompromissi veel esmaspäevaks heaks kiitma, enne kui kogu parlament juulis lõpphääletuse teeb. Uute reeglite rakendamine on oodata 2027. aasta teises pooles.

Euroopa Tarbijakaitseliidu (BEUC) peadirektor Agustín Reyna sõnul kinnistab kokkulepe seaduses peamised õigused saada hüvitist lendude tühistamise või hilinemise korral.

Lennufirmad seevastu ei ole rahul ja peavad kokkulepet halvaks seadusandluseks, mis ei lahenda tegelikke probleeme, nagu hilinemiste ja tühistamiste vähendamine.

Euroopa Parlament ja liikmesriigid olid olnud Euroopa Komisjoni juba enam kui kümme aastat tagasi esitatud paketi suhtes aastaid eriarvamusel. Komisjon oli teinud ettepaneku tõsta hüvitise saamise lävend hilinemise korral neljale tunnile ning liikmesriigid olid soovinud piirata hüvitise maksimaalselt 500 euroga.

Praegu kehtivate, 2004. aastal vastu võetud reeglite järgi võivad lennureisijad, kelle lend hilineb üle kolme tunni, nõuda hüvitist 250 kuni 600 euro ulatuses, sõltuvalt lennu pikkusest.

Liikmesriigid otsustasid säilitada senise korra selles vaidlusaluses küsimuses. Hüvitiste teema vastandas lennufirmasid, kes nõudsid suuremat paindlikkust konkurentsivõime säilitamiseks, ning tarbijakaitseorganisatsioone.

Teises vaidlusküsimuses – käsipagasi eest võetavad tasud – tegid liikmesriigid ettepaneku kohustada lennufirmasid lisama salongi kaasavõetava pagasi tasu põhipileti hinnale. Samas võiks lennufirma pakkuda soodustust neile reisijatele, kes käsipagasist loobuvad. Meetme eesmärk on parandada hindade läbipaistvust ja võrreldavust.

Kokkuleppe peamised teemad väljaande Politico andmeil:

1. Pagasi- ja istekohtade reeglid

Kui reform jõustub, peavad lennufirmad põhipileti hinna sisse arvestama väikese koti, mis mahub eesoleva istme alla ning käsipagasi mõõdus kohvri.

See võib muuta piletihinnad näiliselt kallimaks, eriti odavlennufirmadel, kes seni käsipagasi eest eraldi tasu küsivad. Samas saavad reisijad soovi korral käsipagasist loobuda ning saada piletilt allahindlust.

Lennufirmadel jääb siiski õigus ise määrata, millise suuruse ja maksimaalse kaaluga käsipagas põhipileti hulka kuulub.

Tarbijakaitseorganisatsioonid üle Euroopa on neid tasusid laialdaselt kritiseerinud. Küsimus põhjustas poliitilise vaidluse juba 2024. aastal, kui Hispaania tarbijakaitseministeerium määras odavlennufirmadele käsipagasi tasude tõttu 179 miljoni euro suuruse trahvi. Lennufirmad on trahvi edasi kaevanud.

Samuti keelatakse lisatasu küsimine alla 14-aastaste laste ja nende saatjate kõrvuti istuma paigutamise eest ning sama ka puudega reisijate ja nende saatjate eest.

2. Hüvitis hilinemiste ja tühistamiste eest

Enamik reisijate kaitseks kehtivaid reegleid jääb samaks.

Kui lend hilineb vähemalt kolm tundi või tühistatakse, säilib reisijatel õigus saada lisaks pileti tagasimaksele hüvitist vahemikus 250–600 eurot, sõltuvalt lennu pikkusest.

Uued reeglid täpsustavad, et üle 3500 kilomeetri pikkustel lendudel makstakse 3–4-tunnise hilinemise korral 300 eurot, üle nelja tunni kestva hilinemise või lennu tühistamise korral 600 eurot.

3. Hüvitise taotlemine muutub lihtsamaks

Üks vaieldumaid küsimusi oli see, kui aktiivselt peavad lennufirmad reisijaid nende õigustest teavitama. Tarbijakaitsjad soovisid, et rohkem inimesi teaks oma õigusi. Lennufirmad kartsid, et see suurendab hüvitisenõuete hulka.

Lõpuks lepiti kokku, et lennufirmad peavad saatma reisijatele selged juhised, kuidas hüvitist taotleda.

Küll aga ei pea nad lisama otselinki hüvitise taotlusvormile ega ka eeltäidetud taotlusvormi.

4. Erakorraliste asjaolude mõistet täpsustatakse

Muudeti ka reegleid olukordade kohta, kus lennufirma ei pea hüvitist maksma.

Erakorraliseks asjaoluks loetakse sündmus, mis ei kuulu lennufirma tavapärase tegevuse hulka või on väljaspool lennufirma tegelikku kontrolli. Näiteks äärmuslikud ilmastikuolud võivad vabastada lennufirma hüvitise maksmise kohustusest. Sellisel juhul peab lennufirma küll piletiraha tagastama, kuid täiendavat hüvitist maksma ei pea.

Oluline on, et lennuki tehnilised rikked ei kuulu automaatselt erakorraliste asjaolude hulka. Parlament eemaldas liiga laia sõnastuse, mis oleks võimaldanud lennufirmadel suure osa tehniliste probleemide eest vastutusest kõrvale hoida.

5. Kes saab hüvitise kätte?

Reisijad, kes esitavad nõude ise, saavad raha otse endale.

Samuti jääb alles võimalus kasutada spetsiaalseid hüvitusettevõtteid, kes esitavad nõude reisija nimel ning võivad vajadusel minna kohtusse. Ka neile vahendusettevõtetele võivad lennufirmad jätkuvalt hüvitise välja maksta.

Varasem ettepanek oleks lubanud hüvitist taotleda ainult reisijal endal, mis oleks selliste ettevõtete tegevuse sisuliselt lõpetanud.

Lisaks sätestati kokkuleppes, et lennufirmad peavad pakkuma rohkem abi ja teenuseid juhul, kui reisija jääb ümberistumisega hiljaks.

Samuti otsustati, et lennufirmad ei tohi sundida reisijaid pardakaardi saamiseks mobiilirakendust alla laadima. Sellise praktika võttis odavlennufirma Ryanair kasutusele 2025. aasta novembris.

Kokkuvõttes tähendab saavutatud kompromiss reisijate jaoks üldiselt seniste õiguste säilimist või mõningast tugevnemist, kuigi odavlennufirmade piletite hinnad võivad muutuda vähem läbipaistvate lisatasude asemel kõrgemaks juba alguses, tõdes Politico.