Pärast 12 aastat kestnud läbirääkimisi leppisid EL-i riigid kokku, et pikendavad aega, pärast mida saavad reisijad hilinenud lennu eest hüvitist taotleda, kirjutab Financial Times.

Praegu saavad reisijad olenemata distantsist taotleda hüvitist, kui lend hilineb rohkem kui kolm tundi.

Euroopa Liidu riigid jõudsid aga neljapäeval Luksemburgis toimud tippkohtumisel kokkuleppele, mille järgi saavad reisijad lühimaalendude (kuni 3500 kilomeetrit) puhul hüvitist taotleda ainult siis, kui lend hilineb neli tundi või rohkem, pikamaalennu puhul aga lävend kuus tundi, teatasid EL-i transpordiministrid.

Ministrid leppisid kokku ka hilinenud lühimaalendude puhul hüvitise summa marginaalses suurendamises 250 eurolt 300 eurole, kuid pikamaa lendude puhul vähendatakse seda 600 eurolt 500 eurole.

Tarbijaõiguste organisatsioon BEUC ütles, et muudatus vabastaks lennufirmad hilinemiste eest vastutamast. "Uued ajad jätavad enamiku reisijatest ilma oma hüvitise saamise õigustest, kuna enamik hilinemisi on vahemikus kaks kuni neli tundi," ütles BEUC-i peadirektor Agustín Reyna.

Muude kokkulepitud muudatuste hulka kuulusid hüvitise vormide automatiseerimine, hüvitise maksmisest keeldumise aluste piiramine, lennufirmadele suurema vastutuse panemine ümbersuunamiste ja majutuse pakkumise eest pikkade hilinemiste korral, samuti puuetega reisijate õiguste tugevdamine.

EL-i lennureisijate õiguste läbivaatamise ettepaneku tegi Euroopa Komisjon esmakordselt 2013. aastal, kuid EL-i riikidel kulus hüvitise ajakava osas kokkuleppele jõudmiseks 12 aastat.

Lennufirmad väitsid, et pikema lubatud hilinemisaja kehtestamine annaks neile "parema võimaluse hilinemisi minimeerida ja lendude tühistamisi vältida", teatas lennundussektori organisatsioon Airlines for Europe (A4E) sel nädalal Saksamaa transpordiministrile saadetud kirjas.

A4E esindab Euroopa suurimaid lennufirmasid, sealhulgas Lufthansa, Air France-KLM ja Ryanair. Ettevõtte sõnul saaks 70 protsenti tühistatud lendudest päästa viietunnise piirmääraga, "mis tooks kasu kuni 10 miljonile reisijale aastas".

"Euroopa on oodanud läbipaistvaid ja toimivaid reisijate õigusi 12 aastat ning liikmesriigid on viimase takistuse ees komistanud... liikmesriigid on Euroopa Komisjoni algset ettepanekut lahjendanud ja veelgi keerulisemaks muutnud," teatas aga A4E avalduses.

Algselt tegi Euroopa Komisjon ettepaneku pikendada aega lühimaalendude puhul viie tunnini ja pikamaalendude puhul üheksani. Poliitikuid püüavad aga vältida poliitiliselt ebameeldivat otsust, mis jätab reisijad kaotajateks.

Saksamaa oli koos Hispaaniaga üks aegade pikendamise tugevamaid vastaseid. Teiste riikide seisukohti pole aga avaldatud.

Neljapäevases avalduses ütlesid Euroopa Rahvapartei (EPP) Saksa seadusandjad, et "lennureisijate hüvitise saamise õiguste vähendamine oleks samm vales suunas. Hüvitise maksmine pärast kolmetunnist hilinemist on olnud standard juba aastaid ja peaks selleks ka jääma".

Enne kui muudatused lõplikuks seaduseks saavad, peavad liikmesriigid Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi pidama.

Otsus tekitab tarbijakaitseorganisatsioonides ja Euroopa Parlamendi liikmete seas pahameelt

Väljaanne Euractiv kirjutab, et muudatuses leppis kokku napp enamus EL-i riike ning et väiksemaid riike mõjutati viimase hetke tagatoa kokkulepetega.

Eesistujariik Poola kindlustas eeskirjade muutmisele toetuse riikidelt, mis esindavad üle 65 protsendi EL-i elanikkonnast – sellest piisas kokkuleppe vastuvõtmiseks.

Haruldase sammuna – esimest korda enam kui kümne aasta jooksul – võtsid EL-i riigid vastu õiguslikult siduva seisukoha Euroopa Parlamendiga asja arutamata, märgib väljaanne.

Nüüd on parlamendil neli kuud aega, et vastata oma ettepanekuga, mida peab toetama vähemalt 361 parlamendiliikmest koosnev enamus.

"Nõukogu üritab parlamenti kätt juhtida," ütles Jens Gieseke, kes räägib transpordiküsimustes parempoolse Euroopa Rahvapartei (EPP) nimel, hoiatades, et see samm kahjustaks jäädavalt parlamendiliikmete ja valitsuste vahelist usaldussuhet.

Renew' fraktsiooni kuuluv europarlamendi liige Jan-Christoph Oetjen nimetas sammu vastuvõetamatuks ja süüdistas valitsusi parlamendi osalemise takistamiseks seadusandlikus protsessis.