Seni on reisijad saanud olenemata distantsist taotleda 250 euro suurust hüvitist, kui lend hilineb üle kolme tunni, edaspidi aga saavad reisijad lühimaalendude ehk kuni 3500 kilomeetrit läbivate lendude puhul hüvitist taotleda vaid siis, kui lend hilineb üle nelja tunni, pikamaalennu puhul tõstetakse lävend aga kuue tunnini.

Möödunud nädalal Luksemburgis kohtunud transpordiministrid leppisid kokku ka hilinenud lühimaalendude puhul hüvitise summa suurendamises 250 eurolt 300 eurole, kuid pikamaa lendude puhul vähendatakse seda 600 eurolt 500 eurole.

Ettepaneku lennureisijate õiguste läbivaatamiseks tegi Euroopa Komisjon esimest korda juba 2013. aastal.

Kliimaministeeriumi lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi sõnul on pikema perioodi taotluse taga see, et lennufirmadel on kolme tunniga keeruline organiseerida asenduslendu või asenduslennu meeskonda, mis võtab rohkem kui mõned tunnid. Pikem periood annab lennundusettevõtjale võimaluse asenduslend sooritada.

Neljapäeval jõudsid transpordiministrid poliitilisele kokkuleppele. Linnamägi sõnul muutuvad mitmed reeglid täpsemaks just reisijate õigustest lähtudes. Näiteks saaks uue regulatsiooni kohaselt reisijad juurde õiguse marsruuti täpsemalt muuta ehk kui mõni lend tühistatakse, võib reisija nõuda reisi asendamist mõne teise lennuettevõtte lennuga.

"Eesti jaoks oli hästi oluline ka see punkt, kus on ära markeeritud hüvitised ning konkreetsed lennu pikkused. Eesti ei toetanud üle viietunniste lendude kasutamist ja hilinemiskünniste kehtestamist. See on Eesti jaoks väga põhimõtteline küsimus, mis reisijate huvides pigem ei ole," kirjeldas Linnamägi.

Kõige vastuolulisemas ehk hüvitise taotlemist võimaldava perioodi pikendamises jäi Eesti 27 liikmesriigi seas koos Saksamaa, Hispaania, Portugali, Sloveenia ja Austriaga erapooletuks.

"Mitme riigi jaoks oli see ületamatu takistus, mistõttu riigid lahknesidki – kes jäi seisma kolme tunni eest, kes oli kompromissi huvides valmis leppima lisaajaga, kus kolmest tunnist sai neli tundi," kirjeldas Linnamägi.

Eesti oli valmis kompromissiga kaasa minema. "Eesti huvi selle juures oligi just see, et toetada reisijate kaitset. Pikemate hilinemiskünniste kehtestamine on Eesti jaoks oluline küsimus ja me ei saanud seda toetada. Seetõttu meie regulatsioonile toetushäält ei andnud," rääkis Linnamägi.

21 riiki andsid regulatsioonile täieliku toetuse, Eesti koos kuue riigiga jäid hääletusel erapooletuks ega toetanud seda teatud tingimustel. Vastu hääletamine tähendaks vastuhäält kogu regulatsioonile.

"Eesti jaoks on väga oluline, et teised punktid saaksid igal juhul täpsustused – õigus abile, õigus marsruudi muutmisele, õigus teabele. Kõik need täpsemad tingimused regulatsioonis olid väga-väga reisija kasuks, mistõttu vastu hääletamine oleks andnud vastuseisu kogu regulatsioonile, aga see ei ole reisijate huvides," sõnas Linnamägi.

Järgmise sammuna läheb regulatsioon Euroopa Parlamendiga teise lugemise faasi, parlamendil on võimalus nõukogu seisukoht heaks kiita, seda muuta, aga ka tagasi lükata.

"Varasemast kogemusest teame, et kindlasti regulatsioonile täpsustusi esitatakse, aga kuidas ja mil moel see protsess hakkab edasi kulgema, seda loomulikult on täna raske ennustada," lausus Linnamägi.