Uuring: venelaste pessimism on tõusnud NSVL-i lagunemise aegsele tasemele

Venemaa avaliku arvamuse uurimiskeskuse (VTsIOM) riikliku küsitluse kohaselt on venemaalaste hirm tuleviku ees tõusnud samale tasemele, mida nähti NSVL-i lagunemise ja järgnenud pikaleveninud kriiside ajal.
Pessimismi ja tulevikuhirmu tase on saavutanud rekordtaseme alates 1990. aastate algusest. Valdav enamus Venemaa kodanikest ootab tõsiseid majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi, kirjutab The Moscow Times.
Tänavu juulis teatas 66 protsenti venelastest, et riiki ootavad ees "rasked ajad". Aasta algusest on raskusi ootavate inimeste osakaal suurenenud kolmandiku võrra ehk 16 protsendipunkti võrra.
Venemaa avaliku arvamuse uurimiskeskuse (VTsIOM) riikliku küsitluse kohaselt registreeriti sarnased näitajad ehk 66–67 protsenti viimati 1991. aastal vahetult enne NSVL-i lagunemist ja 1992. aastal hüperinflatsiooni ajal.
Venemaal registreeriti kõrgeim ärevuse tase 2020. aasta aprillis COVID-19 pandeemia alguses ehk 72 protsenti, kuid isegi 1990. aastate keskpaiga majanduskriisi ajal oli pessimismi määr madalam ehk 46–60 protsenti.
Venemaalaste psühholoogilist seisundit, eriti suurlinnades, mõjutavad tugevalt pikaleveninud sõda ja halvenev majandusolukord, samuti regulaarsed droonirünnakud naftatöötlemistehastele ja ladudele Moskvast Uuraliteni.
NEST Centre'i vanemteadur John Lowe märkis, et venelased hakkavad viimase aasta jooksul sagenenud rünnakute tõttu lõpuks mõistma, et pikaleveninud sõjast pole kohest väljapääsu.
Putini kunagine kõnede kirjutaja, nüüdne Putini režiimi terav kriitik ja sõltumatu politoloog Abbas Galjamov rõhutas, et Putin tuli kunagi võimule turvalisuse ja rahuliku elu lubadustega, kuid praegu ei saa Venemaal end turvaliselt tunda ei Moskva oblasti elanikud ega puhkajad.
Kreml üritab näidata rünnakuid Venemaa kütusetaristule vähetähtsatena ja väita, et need ei põhjusta märkimisväärset kahju. Tegelikud majanduslikud tagajärjed mõjutavad aga tavakodanikke iga päevaga üha rohkem.
Moskvas ja selle ümbruses on bensiinijaamad piiranud bensiinimüüki, mille tagajärjel on tekkinud pikad järjekorrad ja puhkenud on järjekordne kütusekriis.
Lisaks majanduslikule survele rõhub ühiskonda hirm uue mobilisatsiooni ees ja tuhanded venelased põgenevad riigist, näiteks Verhni Larsi piiripunkti kaudu Gruusiasse.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: BNS, The Moscow Times












