Esimese liitumisläbirääkimiste teemaplokki avamine kõlab küll väga tehnilise sammuna, kuid see on ka omajagu sümboolne. See näitab, et Ukraina ja Moldova teevad euroliiduga liitumise suunas edusamme ning viimaks hakkab pihta päris sisuline töö selle nimel.

"Kui me avame ühe peatüki, näiteks esimene peatükk on seotud õigusriigiga ja kõigi nende põhialustega, mis Euroopa Liidu regulatsioonides ja väärtustes on, siis algavadki ametlikud läbirääkimised," lausus Eesti välisminister Margus Tsahkna.

Pikalt pidurdas seda Budapest. Uus Ungari valitsus on põhimõtteliselt vastuseisust loobunud, kuid seab ikka tingimusi.

"Pärast intensiivseid läbirääkimiste nädalaid oleme jõudnud kokkuleppele Ungari vähemuste kaitsmise osas Ukrainas. Ungari jaoks on selle kokkuleppe täide viimine
põhimõtteline tingimus Ukraina liitumiseks Euroopa Liiduga," sõnas Ungari välisminister Anita Orban.

Eesti, teised Balti riigid ja Põhjamaad sooviks kiiresti edasi liikuda, kuid peale Ungari on ka teisi, keda veel veenda tuleb.

"Kindlasti on seal praktilisi küsimusi mõnel riigil, näiteks Poolal, mis puudutab põllumajanduskoostööd ning kogu seda avatud turgu. Kindlasti on ka selliseid sisepoliitilisi küsimusi," ütles Tsahkna.

Komisjoni sõnul on Ukraina ja Moldova ettevalmistava töö ära teinud.

"Ja kui nemad oma töö ära teevad, peame seda tegema ka meie. Sellepärast ootan ma, et me avame kõik ülejäänud viis teemaplokki juulis," sõnas Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Marta Kos.

Kuid tõenäoliselt kestavad läbirääkimised veel mitu aastat.

"Saksamaa vaatest oleme Ukraina suhtes väga toetavad. Kui sa pihta ei hakka, ei saavuta sa midagi. Ja nüüd viimaks alustame me koos Ukrainaga," lausus Saksamaa välisminister Johann Wadephul.