Eesti soovib EL-ilt Ukraina liitumisläbirääkimiste kõigi peatükkide avamist

Välisminister Margus Tsahkna sõnul soovib Eesti, et Euroopa Liit keskenduks protsessile, mis viib Ukraina Euroopa Liidu täisliikmeks ja avaks enne juunis toimuvat ülemkogu kõik kuus liitumisläbirääkimiste peatükki.
Läinud nädalal sai avalikuks, et Saksa liidukantsler Friedrich Merz on teinud ettepaneku anda Ukrainale Euroopa Liidus liitumisläbirääkimiste ajaks hääleõiguseta assotsieerunud liikme staatus.
Merzi ettepaneku järgi saaks Ukraina muu hulgas võimaluse nimetada Euroopa Komisjoni hääleõiguseta volinik ning saata Euroopa Parlamenti hääleõiguseta esindajad, lisaks saaks Ukraina järk-järgulise ligipääsu Euroopa Liidu eelarvele.
Euroopa Liidul ei ole assotsieerunud liikmeid. Küll on Euroopa Liit varem sõlminud kandidaatriikidega assotsiatsioonilepinguid. Näiteks Eesti sõlmis sellise lepingu 1995. aastal. See leping pani aluse tihedale koostööle ning lõi vajaliku õigusraami, mis valmistas ette Euroopa Liidu liikmeks saamist.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul peab Euroopa Liit praegu keskenduma protsessile, mis viib Ukraina Euroopa Liidu täisliikmeks. Selleks tuleb enne juunis toimuvat ülemkogu avada kõik kuus liitumisläbirääkimiste peatükki.
Merzi nüüd avalikkuse ette jõudnud ettepanek ringles Tsahkna sõnul aga juba siis, kui Ungari tõkestas rohkem kui kaks aastat tagasi täielikult Euroopa Liidu edasiliikumise laienemisteemadega.
"Vahepeal on olukord muutunud: Ungaris on uus valitsus ja praegu meie soovitus ja positsioon on selgelt edasi liikuda laienemise protsessiga, mis on kokku lepitud, ja nüüd enne juunikuu ülemkogu veel avada kõik kuus läbirääkimiste peatükki ja siis sealt edasi liikuda. Need peatükid tuleks avada nii Ukrainale kui ka Moldovale. Nii et selline alternatiivne tee hetkel seda tegevust ei soosiks ja seetõttu meie väga selge soovitus ja suunis on ka teistele liikmesriikidele, et keskendume nüüd sellele täieliku liikmesuse saamise protsessile," rääkis Tsahkna.
Tsahkna sõnul on praegu keeruline hinnata, kui kiiresti võiksid Ukraina liitumisläbirääkimised edeneda.
"Väga raske on öelda, kuna on väga rasked peatükid, mis puudutavad näiteks põllumajandust, mis puudutavad tööjõuvaba liikumist, samamoodi eelarveküsimusi tulevikuks, kui Ukraina peaks liituma Euroopa Liiduga," rääkis Tsahkna, lisades, et teema on väga poliitiline.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et kindlasti ei taha ei Eesti ega Ukraina seda, et Ukrainale kinnistukski Euroopa Liidu assotsieerunud liikme staatus.
Ka Mihkelsoni sõnul on nüüd oluline, et järgmisel kuul käivituksid liitumisläbirääkimised.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi











