Eestis käivad praegu aktiivselt arutelud, kuivõrd palju raha eraldada valdkondadele uuel eelarveperioodil, mis algab 2028. aastal.

Korra on ministeeriumid rahandusministrile juba oma esialgsed taotlused esitanud. Kuna kõigi plaanid ületasid väljajagatavat summat aga üle kahe korra, peavad ministeeriumid nüüd neid plaane kärpima ning seejärel rahandusministeeriumile saatma reedeks uued plaanid.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Madis Pärtel ütles ERR-ile, et nemad küsisid üldisest eurorahapotist põllumeestele 1,2 miljardit eurot. Nüüd on plaan aga küsitavat summat 200-400 miljoni euro võrra kärpida. See tähendab asekantsleri sõnul ka seda, et valdkonnas peab tegema kompromisse.

"Meetmete mahtude mõttes saab kindlasti mängida ka sellega, mis on protsendid kaasfinantseerimiseks, sest investeeringud tehakse riigi raha toel. Toidutootmises on tehtud niipidi, et riik annab osa ja osa paneb erasektor ehk see ei ole peaaegu kunagi riigi 100-protsendilise toetusega. Küsimus saabki olla selles, kas erasektor maksab 30 protsenti kogu investeeringust, 40 või 50 protsenti. Neid protsente suurendades on võimalik teatav kokkuhoid," sõnas asekantsler.

Tegelikult võivad põllumehed juba 1,6 miljardi euroga peaaegu arvestada. Selle pakkus Euroopa Komisjon välja justnimelt Eesti põllumeestele, ütles Pärtel. Nüüd on küsimus lihtsalt selles, kui palju tuleb sellele summale juurde.

Praeguseks eelarveperioodiks said põllumehed kasutada 2,3 miljardit eurot euroraha. See tähendab, et kui valitsus regionaalministeeriumi kärbitud taotluse heaks kiidab, siis saavad põllumehed uuel eelarveperioodil kokku kas 2,4 või 2,6 miljardit eurot ehk 5–10 protsenti rohkem raha. Seda küll umbes seitsme aasta taguse ajaga ehk võrreldes ajaga, mil tehti kokkulepped praeguseks eelarveperioodiks.

Põllumajandus-kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira ütles, et enne kui selgelt välja öelda, et põllumehed saavad inflatsiooniga korrigeeritult vähem raha, peaks siiski konkreetsed otsused ära ootama.

"Reaalsus on see, et tegelikult tuleb hakata nende olemasolevate tulevaste eelarvevahendite osas väga hästi läbi mõtlema, millistele poliitikasuundadele kulutada, et põllumajandus oleks tulevikus tugevam, mitte ei jääks nõrgemaks," sõnas Viira.

Sotsiaaldemokraat ja riigikogu maaelukomisjoni liige Anti Allas ütles, et Eesti eurorahade jagamisel on murettekitav trend see, et võrreldes teiste Euroopa riikidega, läheb palju väiksem osa rahast suurtest keskustest väljapoole.

"Mujal Euroopas suunatakse maapiirkondadesse kordades rohkem vahendeid inimese kohta, lausa kaks kuni üheksa korda rohkem vahendeid. Mujal püütakse sellega just keerulisemaid piirkondi järele aidata, et raha läheks rohkem maaellu ja väikelinnadesse, mitte ei läheks niigi kasvava ebavõrdsuse kasvatamiseks," ütles Allas.

EKRE maaelukomisjoni liige Arvo Aller arvas aga, et tulevik põllumajanduses on raske ja tume.

"Mulle tundub, et kõigile on antud ülesanne, et tuleb kärpida, sõltumata sisse vaatamisest ja jälgimisest, kas ja kuidas on see võimalik," sõnas ta.