Möödunud aasta augustis alanud kampaania "Heisake lipud" käigus katsid inimesed üle kogu riigi tänavainventari Suurbritannia ja Inglismaa lippudega. Eriti silmatorkavalt tehti seda Oxfordis ja selle lähiümbrusesse.

Ehkki algatajate sõnul ajendab neid uhkus ja patriotism, seostatakse lippude heiskamist sisserändevastaste meeleavaldustega.

Oxfordshire'i krahvkonna volikogu tegi aprillis ametliku ettekirjutuse, mis keelas rühmitusel lippe heisata, põhjendades, et tegemist on "hirmutamise ja lõhestamisega". 

Kuna lippude paigaldamine jätkus, taotleb volikogu ülemkohtult keeldu, mida arutatakse 23. juunil. Volikogu sõnul kätkeb loata lippude heiskamine endas ohte ning võib tähendada eravaldusesse tungimist ja takistuste loomist.

"Selle taotluse eesmärk on kaitsta meie elanikke, töötajaid ja väärtusi, mille eest me krahvkonnana seisame. Oleme uhked Oxfordshire'i mitmekesiste kogukondade ja meie omavalitsuse varjupaiga staatuse üle," sõnas volikogu liberaaldemokraadist esimees Tim Bearder.

Ta rõhutas, et ka krahvkonna valitsushoones lehvitatakse uhkusega Suurbritannia ja Inglismaa lippu ning omavalitsus toetab täielikult elanike õigust heisata lippe oma eravalduses. "Siiski on oluline vahe seadusliku eneseväljenduse ja sellise tegevuse vahel, mis seab inimesed ohtu või hirmutab elanikke nende endi kogukondades," sõnas ta.

"See tegevus ei ole seotud rahvusliku uhkuse ega ühtsusega. See on ebaseaduslik käitumine, mis on tekitanud meie kogukondades hirmu ja lõhesid. Meil on selge kohustus tagada inimeste ohutus ning hoolitseda selle eest, et meie avalik ruum oleks kõigi jaoks külalislahke ja kaasav," lausus Bearder.

Istung langeb kokku ajaga, mil Inglismaa osaleb jalgpalli maailmameistrivõistlustel ning fännid lehvitavad massiliselt Inglismaa lippe.

Samuti teatas kohalik omavalitsus kolmapäeval, et lippude eemaldamisel langesid elanikud ja volikogu töötajad ahistamise ohvriks.

Krahvkond on seni kulutanud 15 000 naela, et eemaldada tänavalaternatelt enam kui 300 Suurbritannia ja Inglismaa lippu.

Volikogu teatel paigaldati lippe loata avalikele teedele või nende lähedusse juba kuude viisi, hoolimata märtsis tehtud ametlikust ettekirjutusest ja eelmisel kuul eraisikutele saadetud kohtueelsetest hoiatustest.

Lippude paigaldamise liikumise juht, Birminghamist pärit Ryan Bridge arreteeriti aprillis kahtlustatuna usulisel ja rassilisel pinnal toime pandud ahistamises. See juhtus vahetult pärast seda, kui ta filmis lippude paigaldamist Oxfordshire'is.

Kohalikud elanikud on lippude üle internetis kurtnud, nimetades neid "kohutavateks", seda iseäranis Oxfordi äärelinnas asuval Headingtoni ringristmikul. Protesti märgiks on osa kohalikke heisanud Inglismaa lippude kõrvale teiste riikide, sealhulgas Iirimaa ja Jamaica lippe.

Kui volikogu taotlus rahuldatakse, võib see keelata lippude edasise heiskamise maanteedel või nende läheduses ning lubab ametiasutustel keelu rikkumise korral rakendada sunnimeetmeid.

Lippude loata paigaldamine maanteetaristule on Inglismaal juba praegu kuritegu.