Trump teatas pühapäeval sotsiaalmeedias, et USA jätkab Iraani ründamist, kui Iraan ei suuda takistada Hezbollah'l Liibanonis vägivallatsemist.

"Iraan peab viivitamatult takistama oma kõrgelt tasustatud KÄSILASTEL Liibanonis rahutusi tekitamast," kirjutas Trump. "Vastasel juhul ründame Iraani taas väga jõuliselt, täpselt nagu eelmisel nädalal, kuid veelgi valusamalt!!!"

Pühapäeval toimunud telefonivestluses kanaliga Fox News läks Trump veelgi kaugemale ja ütles, et USA võib Hormuzi väina "üle võtta", kui Iraaniga kokkuleppele ei jõuta. "Kui kokkuleppele ei jõuta, hakkame läbisõidutasu nõudma," sõnas ta.

Samuti ähvardas Šveitsi kogunenud Iraani delegatsiooni.

"Kui te selle [Hormuzi väina] sulgete, jääte oma riigist ilma," edastas Trump oma hoiatuse Iraani ametnikele. "Te ei jõua oma kuradima riiki tagasigi."

Iraani riigimeedia teatel esitas Šveitsis kõnelustel viibiv delegatsioon protesti.

"Iraani delegatsioon esitas USA poolele protesti ning kaalub vastusamme Donald Trumpi hiljutistele sõnalistele ähvardustele," teatas Iraani riiklik telekanal Press TV sotsiaalmeedias.

Iraan soovitas USA-l oma avaldustega ettevaatlik olla

Iraani pealäbirääkija Mohammad Bagher Ghalibaf hoiatas pühapäeval Ühendriike islamivabariigi ähvardamise eest, lubades, et "meie relvajõud on valmis vastama".

"Kas nad ei arva, et kui nende ähvardustel oleks mingi mõju, ei oleks nad praegu nii meeleheitlikus seisus? Me ei võta Ameerika ähvardusi arvesse," ütles Ghalibaf pärast seda, kui president Donald Trump ähvardas Iraani rünnata riigi toetuse eest Hezbollah'le.

"Nad peaksid oma avaldustega ettevaatlikumad olema, meie relvajõud on valmis neile teistmoodi vastama. Sõltumata sellest, mida nad räägivad, tegutseme meie," sõnas läbirääkija.

Samal ajal kui Trump Iraani ähvardas, kinnitas kõnelustel kohapeal viibiv USA asepresident JD Vance ajakirjanikele, et USA president palus neil "alustada puhtalt lehelt, et kujundada ümber suhted Iraani rahvaga".

Vaenupooled hoidusid kõnelustel ühisest pildist.

Enne Vance'i sõnavõttu astus Iraani välisminister Abbas Araqchi korraks ruumi ja embas vahendajana tegutsevat Pakistani peaministrit Shehbaz Sharifi. Ruumi tagaosas viibinud Vance'iga Araqchi ei suhelnud.

Ühendriike esindavad lisaks Vance'ile ka erisaadikud Jared Kushner ja Steve Witkoff.

Kohtumist saadab lahingtegevus Liibanonis

Enne kohtumist ütles Vance, et kõnelustel on kavas arutada Iraani tuumaprogrammi ja relvarahu Liibanonis. Vance lisas, et saab läbirääkimistel osaleda vaid päeva või kaks.

Lisaks Ühendriikidele ja Iraanile osalevad läbirääkimistel vahendajariigid Pakistan ja Katar.

Šveitsi välisministeeriumi teatel on läbirääkimised osa Ühendriikide ja Iraani varem sel nädalal allkirjastatud esialgse rahulepingu rakendamisprotsessist.

Riigid pidid kõnelusi alustama juba reedel, kuid läbirääkimised lükati edasi. Edasilükkamise põhjust ei avalikustatud, kuid meedia andmetel oli tegemist Liibanoni olukorraga.

Uudistekanali CNN diplomaatilise allika teatel palus Iraan Ühendriikidelt tagatisi Liibanoni vägivalla lõpetamiseks enne läbirääkimiste jätkamist.

Ühendriigid ja Iraani allkirjastatud lepingu eesmärk on lõpetada lahingutegevus ka Liibanonis, kuid USA liitlasriik Iisrael on seal rünnakuid jätkanud.

Liibanon kisti USA ja Iisraeli alustatud sõtta, kui Liibanoni äärmusrühmitus Hezbollah alustas märtsi alguses Iraani toetuseks rünnakuid Iisraeli vastu. Iisrael vastas ulatuslike õhurünnakutega ja alustas maapealetungi Liibanoni lõunaosas.

Liibanoni tervishoiuministeerium teatas laupäeva õhtul, et Iisraeli viimastes rünnakutes hukkus Liibanonis seitse inimest.

Ministeeriumi teatel hukkus Liibanoni idaosas viis inimest, sealhulgas naine ja laps. Lisaks suri kaks palestiinlast riigi lõunaosas Tüürose piirkonnas.

Katari meediaväljaanne Al-Jazeera teatas laupäeval varem, et Iisraeli rünnakutes oli päeva jooksul hukkunud üle 30 inimese.

Iisrael ja Hezbollah leppisid reedel kokku relvarahus. Relvarahu pole aga sisuliselt pidanud ning pooled on süüdistanud teineteist selle rikkumises.

Vance: suurim probleem on katkematus tulevahetuses

Sellest hoolimata ütles USA asepresident Vance laupäeval, et olukord Liibanonis on paranemas.

"Suurim probleem on see, et keegi tulistab ja siis keegi vastab – tulistamine tuleb lihtsalt piisavalt kauaks ajaks lõpetada, et relvarahu püsima jääks," lisas Vance.

Liibanoni olukorra tõttu teatas Iraan laupäeva õhtul, et Hormuzi väin suletakse taas. Mõnevõrra ebaselgeks jäi, kas väin oli tegelikult suletud või oli tegemist pelgalt ähvardusega.

Iraani sõjaväe keskjuhatus nimetas väina sulgemise põhjuseks Iisraeli rünnakuid Lõuna-Liibanonile. Iraani sõnul rikuvad rünnakud Iraani ja Ühendriikide vahelist lepingut.

Pärast Iraani teadaannet ütles USA keskväejuhatuse (CENTCOM) pressiesindaja Tim Hawkins muuhulgas uudisteportaalile Axios, et liiklus väinas jätkub.

Varem teatas CENTCOM, et USA väed on Hormuzi väinas valvel, et tagada Iraaniga sõlmitud lepingu kõigi punktide järgimine.

Lisaks vägivalla lõpetamisele Liibanonis sätestati esialgses rahulepingus muu hulgas Hormuzi väina avamine. Iraan kohustus tagama laevaliikluse ohutu läbipääsu väinas kohe pärast lepingu allkirjastamist.

Ühendriigid omakorda kohustusid 30 päeva jooksul pärast esialgse lepingu allkirjastamist järk-järgult tühistama kõik Iraani-vastased sanktsioonid ning lõpetama Iraani mereblokaadi. Lisaks peavad Ühendriigid sama perioodi jooksul oma väed Iraani lähedusest välja viima.

Riigid on kokku leppinud, et lõplik rahuleping tuleb sõlmida 60 päeva jooksul pärast esialgse kokkuleppe saavutamist.

Iraan ei alusta USA-ga lõplikke kõnelusi enne Liibanoni sõja lõppu

Iraan hoiatas pühapäeval, et ei alusta Ühendriikidega läbirääkimisi laiema kokkuleppe üle enne, kui Liibanoni sõda on lõppenud.

"Ilma nende sätete, eriti esimese lõike (sõja lõpetamine kõikidel rinnetel, sealhulgas Liibanonis) rakendamiseta ei ole võimalik siseneda lõpliku kokkuleppe läbirääkimiste faasi," kirjutas välisministeeriumi pressiesindaja Esmaeil Baqaei sotsiaalmeedias, viidates Teherani ja Washingtoni vahelise esialgse kokkuleppe sättele.

Iisrael: üksustel pole Liibanonis ohtude likvideerimisel piiranguid

Iisraeli kaitseminister Israel Katz ütles pühapäeval, et juudiriigi üksustel on alaline käsk tegutseda iga Liibanonis kohatud ohu vastu ning rõhutas, et väed jäävad Liibanoni territooriumile loodud niinimetatud julgeolekutsooni.

"Liibanonis viibivatel Iisraeli kaitsejõudude (IDF) sõduritel ei ole kunagi olnud ega ole ka praegu piiranguid ohtude likvideerimiseks... Nagu peaminister Benjamin Netanyahu ja mina oleme selgelt öelnud: Iisrael ei tõmbu Liibanoni julgeolekutsoonist tagasi," ütles Katz avalduses viitega umbes 10 kilomeetri sügavusele Liibanoni territooriumile ulatuvale alale, kuhu on paigutatud Iisraeli üksused.

Katzi kommentaarid tulid vahetult pärast seda, kui Iraan hoiatas, et ei alusta Washingtoniga läbirääkimisi laiema kokkuleppe saavutamiseks enne, kui sõda Liibanonis lõpeb.