Taagepera ütles, et kui keegi on midagi Iraani sõjas võitnud, siis on see Hiina.

"Hiina on suutnud kaarte hästi mängida sellega, et ta ei ole mänginud. On vaadanud pealt, kuidas teised oma kaarte lagastavad. Praegu võib USA president hoiatada, et ta hakkab uuesti rünnakutega (Iraanile) peale, aga Iraan teab, Hiina teab, kõik teavad, et kullamees, sa oled juba kolmandiku oma parimast relvastusest tühjaks lasknud. Ja kui sa nüüd seda Iraaniga kordad, siis iraanlased teavad ka, et siis sa jätad end täiesti kaitsetuks Hiina vastu. Nii et Hiina vaatab huvitatult pealt ja Iraan haigutab USA ähvarduste peale, sest ta teab, et relvalaod on ohtlikult tühjenenud," rääkis Taagepera.

Samas märkis Taagepera, et Hiina on praegu oma võimete tipus ja varem või hiljem algab langus. "Nad ise ka teavad seda. Kui nad tahavad midagi praegu ette võtta, siis on selleks viimane aeg," lausus ta.

USA-s siseriiklikult mõjus Iraani ründamine vabariiklasi lõhestavalt. "Algusest peale paistab, et see lõhestas vabariiklasi, kellel on alati olnud tugev isolatsiooni ja eemaldumise tiib. Ilma erilise vajaduseta mindi sisse (rünnati Iraani - toim.), ja kui asi läheb veel nii untsu, kui see minna võib, siis katsutakse oma parteid ikka õigustada," sõnas Taagepera.

Rääkides USA suhetest Euroopaga, ütles ta, et ta ei tunneta, et ameeriklaste ja eurooplaste vahel mingit vimma oleks. Eurooplaste sundimine ise kaitses suuremat rolli kandma on tema hinnangul õigustatud.

"Minu jaoks on see teretulnud, et nüüd sunnitakse Euroopat tegema õigeid otsuseid – mõneti küll valedel põhjustel. Seni, kuni USA-s sellest mõistlikult räägiti, Euroopa ainult haigutas. Pidi ikka põlvega vastu tagumikku põrutama, et Euroopat mõistuse juurde tuua. Oleneb nüüd, kui palju aega antakse, sest asju ei saa kiiresti muuta. Aga muidugi, kui kogu aeg uusi vopse ei saa, siis kiputakse sõjatööstust ehitama aeglasemalt, kui see võimalik oleks. Igasugused eelarvepiirangud ja muu selline – mõnikord paistab, et seaduslikul teel Euroopa ei tohigi ennast tagasi relvastada," rääkis Taagepera.

Taagepera sõnul oli täiesti reaalne võimalus, et Ameerika Ühendriigid oleks ühel hetkel Gröönimaa ära okupeerinud. Samas oleks see tähendanud sidemete purustamist kõigi Euroopa liitlastega.

"See oleks näidanud, et Ameerika usaldatavuse määr on null – täna on head suhted ja homme võtab ta sul mingisuguse maatüki ära. Aga arvestades sellega, millega praegune ülemtola (Taagepera viitab USA presidendile Donald Trumpile - toim.) on hakkama saanud, ei saa sellise inimese puhul midagi sajaprotsendiliselt välistada," sõnas Taagepera.

Ameerika Ühendriikide ja Venemaa suhete kohta ütles Taagepera, et pärast Alaska tippkohtumist Donald Trumpi ja Vladimir Putini vahel, ei ole lähenemise märke kahe riigi vahel olnud.