Notaritasude tõstmise plaan on seadusandlikus masinavärgis tiirelnud ligi kaks aastat.
2024. aasta juulis saatis toonane justiitsminister Madis Timpson kooskõlastusringile eelnõu, mis pidi kindla tasumääraga notaritoimingute hinda tõstma keskmiselt 74 protsenti. Testamendi tasu tõusnuks näiteks 32 eurolt 55-le, pärimistunnistuse hind 102 eurolt 174 eurole.

Liisa Pakosta ametiajal on plaan jõudnud korduvalt valitsuse lauale, kuid heakskiitu pole saanud.

Nüüd algatasid sarnase sisuga eelnõu kuus riigikogu saadikut, kelle seas on nii koalitsiooni kui opositsioonipoliitikud. Vedajaks taas õiguskomisjoni juht ja endine justiitsminister Madis Timpson (Reformierakond).

"Viimased notaritasud ju tõusid 15 aastat tagasi ehk loomulikult ta protsendina paistab suur. Eesti riigi huvides peaks olema ju see, et kvaliteetne notariteenus oleks kättesaadav üle Eesti. Mina isiklikult ei sooviks küll elada riigis, kus ma pean sõitma selleks Tallinnasse või Tartusse, et notariteenust kasutada," lausus Timpson.

Saaremaal on jäänud tööle üks notar. Maikuus pani Kuressaares büroo kinni notar Katrin Sepp, kes tegutseb nüüd Tallinnas.

"Notarite Koda on arvestanud, et notari kuukäive võiks olla umbes 30 000 eurot, et mõistlikult ära elada ja et oleks motiveeriv ühel tippjuristil notarina tööd teha. Et palk oleks võrreldav näiteks kohtuniku palgaga. Praegu on väljaspool Tallinnat ja Tartut töötavate notarite keskmine kuukäive 18 000 eurot ehk kõvasti alla selle," sõnas Sepp.

Õiguskomisjoni liige Varro Vooglaid ütles, et maapiirkondadest lahkuvate notarite probleem on reaalne, aga lahendus vajaks täpsemat sihtimist.

"Kui see lahendus, mis välja pakutakse, ühelt poolt küll aitab ka regioonides töötavaid notareid, aga samal ajal toob hiiglasliku lisatulu nendele notaritele, kellel tegelikult läheb niigi juba väga hästi, siis ma ei ole kindel, et see on selline lahendus, mis on toetusväärne," ütles Vooglaid.

Vooglaiu sõnul peaksid hästi teenivad Tallinna ja Tartu notarid panustama rohkem notarite ühisesse fondi, millest saaks ülal pidada väiksemate piirkondade büroosid.

Timpsoni sõnul aitavad pealinna bürood juba täna maapiirkondade notaritel tegutseda. Notarid maksavad ühiskassasse viis protsenti käibest.

"Ega väiksemate kohtade notarid saavad ju ka Notarite Kojas soodustusi. Nad ei pea kõiki asju maksma ja infosüsteeme nemad üleval pidama ei pea," sõnas Timpson.

Notar Katrin Sepp ütles, et kui riigikogu notarite uue hinnakirja kehtestab, võiks see tagada ka notariteenuse üleriigilise kättesaadavuse.

"Praegu on see eelnõu koostatud selliselt, et eelkõige proportsionaalselt suurem kasu tuleb maapiirkondade notaritele võrreldes sellega, mis täna teenitakse. Seda siis tänu sellele, et tõstetakse just nende väiksemate tehingute väärtusega tehingute tasusid. Pärimisasjade lahendamised, testamendid, volikirjad ka, aga ei tõsteta nende tehingute eest notaritasu, mis siis on niigi juba kõrge tehinguväärtusega," lausus Sepp.

Notaritasud maksavad paratamatult kinni inimesed, kes notarist mööda minna ei saa - kodu ostes või pärandust vormistades.