Valitsus andis neljapäeval heakskiidu eelnõule, mille peamine eesmärk on hoida notariteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust kõigis Eesti piirkondades ning selleks ajakohastatakse ja ühtlustatakse notari tasusid üle Eesti, märkis valitsuse pressiteenistus.

Eelnõu algatasid kuus riigikogu saadikut: Madis Timpson (Reformierakond), Mart Helme (EKRE), Toomas Uibo (Eesti 200), Madis Kallas (SDE), Peeter Ernits (fraktsioonitu) ja Lea Danilson-Järg (Isamaa).

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta märkis, et notari tasumäärad ei ole pikka aega vastanud muutunud majandus- ja kulutingimustele.

"Praegu ei ole paljude notarite sissetulek enam piisav selleks, et oma ameti pidamist raskusteta korraldada. Aastate jooksul on oluliselt muutunud notari ametitegevuse sisu ning kasvanud notarite töömaht toimingute ettevalmistamisel ja tegemisel, samuti on kasvanud toimingute tegemisega seotud kulud. Pikalt ajakohastamata tasusüsteem ei taga praeguse hinnataseme juures notariaadi kestlikku toimimist," ütles Pakosta.

"Notarite järelkasv väljaspool Harju- ja Tartumaad ei ole enam piisav ning see piirab oluliselt notariteenuse kättesaadavust nende piirkondade elanike jaoks," lisas ta.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et notaritasu määrad on olnud pikka aega ajakohastamata, pärinedes osaliselt isegi 1996. aastast. 

"Kui notariameti pidamine ei ole majanduslikult piisavalt jätkusuutlik, muutub keeruliseks ka uute notarite leidmine ametist lahkujate asemele. Mõnes piirkonnas on see oht juba ilmnenud või võib lähiaastatel realiseeruda. Käesoleva aasta jooksul on jäänud täitmata notari ametikohad Narvas, Kuressaares ja Paides," seisab seletuskirjas.

"Olukorra muudab ajakriitiliseks notarite vanuseline koosseis. Väikelinnades töötavate notarite keskmine vanus on üle 58 aasta ning mitmed notarid on juba pensionieas või jõuavad pensioniikka lähiaastatel. Eriti terav on olukord piirkondades, kus notari ametist lahkumisel võib maakond jääda täielikult notarita, näiteks Hiiumaal, Järvamaal, Jõgevamaal ja Valgamaal. Lähiaastatel jõuavad mitmed notarid pensioniikka ka Põlvamaal, Viljandimaal, Läänemaal ja Pärnumaal," lisati seletuskirjas.

Tasud kerkivad korralikult

Eelnõuga on kavas suurendada keskmiselt 74 protsenti kindla tasumääraga toimingute tasu. Mõne tasu suurus kasvab aga 100 või rohkem protsenti. Näiteks hakkaks juriidilise isiku volikiri senise 49 euro asemel maksma 120 eurot; mitme naabri vaheline teeservituudi seadmise kokkulepe 38 euro asemel 239 eurot.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kinnisasja või ehitisega tehtava tehingu korral on minimaalne notari tasu 140,95 protsenti senisest suurem (senine notari tasu koos käibemaksuga on 61,75 eurot). Nende objektidega tehtava tehingu sõlmimise tasu koos käibemaksuga läheb kliendile maksma senisest 87 eurot rohkem.

Kinnisasja või ehitise mõttelise osaga tehtava tehingu korral on notari tasu 203 protsenti suurem senisest (senine notari tasu koos käibemaksuga on 49,1 eurot). Kliendile on sellise tehingu sõlmimise tasu koos käibemaksuga senisest 99,7 eurot kulukam.

Korteriomandiga tehtava tehingu korral on notari tasu 168,5 protsenti senisest suurem (senine notari tasu koos käibemaksuga on 55,43 eurot). Sellise tehingu sõlmimise tasu koos käibemaksuga on kliendile senisest 93,37 eurot kulukam.

Õigusega tehtava tehingu korral on notari tasu samamoodi nagu korteriomandiga tehtava tehingu korral 168,5 protsenti senisest suurem (senine notari tasu koos käibemaksuga on 55,43 eurot).

Lisaks näeb eelnõu ette mitmeid teisi muudatusi: näiteks notariaalsete volikirjade registri loomine, kehtestatakse notari ametiaja vanuseline ülempiir, et tagada notarite ühetaoline kohtlemine, ning täpsustatakse Notarite Koja volitusi notarite toetamisel piirkondades, kus teenuse osutamine ei pruugi olla majanduslikult piisavalt tasuv.

Notariaadi käive tõuseb üle 11 miljoni euro

2024. aastal oli notarite kogukäive 37 863 897 eurot. Eeldusel, et notarite ametitoimingute arv märkimisväärselt ei vähene, suureneb kogu notariaadi käive hinnanguliselt 11,3 miljonit eurot, märgitakse seletuskirjas.

Prognoositav kogukäibe tõus jaguneb 86 notari vahel. Keskmiselt võib ühe notari käibe tõusuks prognoosida aastas ligikaudu 132 000 eurot, millelt omakorda tasutakse riiklikke makse. Täpne mõju oleneb aga nii notari tööpiirkonnast kui ka töömahust ja sellest, milliseid ametitoiminguid tehakse, märgitakse seletuskirjas.

Seaduse jõustumise ajaks on kavandatud 1. jaanuar 2027.

Notaritasude tõstmise plaan on seadusandlikus masinavärgis tiirelnud ligi kaks aastat. 2024. aasta juulis saatis toonane justiitsminister Madis Timpson kooskõlastusringile eelnõu, mis pidi kindla tasumääraga notaritoimingute hinda tõstma keskmiselt 74 protsenti. Testamendi tasu tõusnuks näiteks 32 eurolt 55-le, pärimistunnistuse hind 102 eurolt 174 eurole, vahendas hiljuti "Aktuaalne kaamera".

Pakosta ametiajal on plaan jõudnud korduvalt valitsuse lauale, kuid heakskiidu sai eelnõu alles nüüd. Eelnõu hakkab nüüd arutama riigikogu.

Notar: väikelinnades on notarite olukord praegu väga keeruline

Võru notar Inga Anipai ütles ERR-ile, et riigikogu otsus algatada eelnõu ja toetada notaritasude ajakohastamist on väga oluline samm, sest see tagab, et Eesti väikelinnade elanikud saaksid ka edaspidi eluks vajalikud toimingud tehtud.

"Praegu on väljaspool Tallinna ja Tartut tegutsevate notarite jaoks olukord äärmiselt keeruline, sest oleme madalate kinnisvarahindade ja pikalt uuendamata tasude tõttu sunnitud tegema enamik tehingutest nii, et maksame neile peale. Tööd aga meil väikelinnades jagub: inimesed vajavad igapäevaselt abi pärimisasjades, kinnisvaratehingutes, testamentide koostamises ja paljudes muudes küsimuses," lausus Anipai.

Anipai lisas, et kui praegu notar maapiirkonnast 15 kuni 30 aastat ajakohastamata püsinud tasude tõttu lahkub, pole kedagi asemele võtta.

"See on Paides, Narvas ja Kuressaares juba juhtunud ning juhtub edaspidi ka mujal, kui midagi ette ei võeta," ütles ta.

Uute tasumääradega on võimalik ka väikelinna notaritel bürood jätkusuutlikult üleval pidada ja piirkonna elanikele teenust edasi pakkuda, märkis Anipai.