Räpina muusikakoolis, kus õpib üle 70 õpilase, on noored muusikud just viimastel aastatel konkurssidel silma paistnud väga heade tulemustega, sellest olenemata on koolil siiski mure, kuidas motiveerida õpetajaid oma tööd väikses koolis jätkama.

"Meie õpetajate seas on ainult neli kohalikku inimest, kõik ülejäänud sõidavad meile peamiselt Tartust ja kuidagi need õpetajaid on siia saadud, kas tutvuste või sõprade kaudu ja nii nad on siia tulnud. Ja kui osutada neile piisavalt tähelepanu ja märgata nende töid, nende tulemusi, siis võib-olla hoiab neid natuke ka kinni, aga kahtlemata see palga teema jääb ja jääb," ütles Räpina muusikakooli direktor Marika Klimberg-Hyötyläinen.

Eestis tegutseb 87 muusikakooli, milles õpib ligi 9800 õpilast, Muusikakooli ülevalpidamine on aga just väiksematele omavalitustele kulukas, sest enamus õppetunnid toimuvad individuaalselt.

"Mõni aeg tagasi võtsime vastu otsuse, et magistrikraadiga õpetaja palk võrdsustada sarnaselt ka õpetajate tasuga muusikakoolis, aga muidugi võiks teha veelgi rohkem, et leida veelgi rohkem mitmekesise, aga heade oskustega õpetajaid muusikakooli," rääkis Räpina vallavanem Mikk Tarros.

Täiskohaga muusikaõpetaja töötasu ei ole igas piirkonnas ühtlustatud üldhariduskooli õpetaja palgaga, mistõttu maapiirkonnas võib erineda töötasu võrreldes linnas tunde andva õpetajaga ligi 1000 euro võrra. Seega võib muusikaõpetaja brutopalk olla maal 1100 eurot ja sageli on koolil õpetajale pakkuda vaid osaline töökoormus.

"Kui linnakool suudab pakkuda täiskohta õpetamiseks, siis maapiirkonnas seda täiskohta saavutada, kui sa pole just klaveri, kitarri või viiuliõpetaja, on väga keeruline ühes koolis. Seetõttu peab maapiikonna õpetaja käima mitmes koolis ja sealt tulevad sõitude vahemaad ja kõik sellised probleemid juurde. Kui meeldiv see siis on jagada end mitme kooli vahel? See on keeruline probleem ja õpetajate puudus on väga suur muusikakoolides," ütles muusikakoolide liidu juhatuse esimees Regina Eleena Suik.

Tulevikus plaanitakse riigi poolse huvihariduse toetuse kasutamisel anda omavalitustele vabamad käed, mis võib parandada ka muusikakoolide olukorda.

"Praegu on eelnõu, mille käigus on plaan anda see toetus KOV tulubaasi, et KOV-id siis ise saavad otsustada ilma vahepealse bürokraatiata, kuidas täpselt see raha paigutada," ütles haridus- ja teadusministeeriumi noortepoliitika osakonna juhataja Heili Griffith.