Sellest õppeaastast kehtib riiklik õpetajate karjäärimudel, mis seob õpetaja kutsetaseme palgaga. Kuna kõrgem tase toob kaasa palgatõusu, on huvi paari aastaga kolmekordistunud.

Esmaspäeval, õpetajate päeval, lõppes ka sügisene taotlusvoor. Päevase seisuga oli vanem- või meisterõpetaja kutsele esitatud 170 portfooliot.

"Juba praegu on sama palju vanemõpetaja taotlusi laekunud, kui meil oli terve eelmise aasta peale kokku. Meil on mitu vooru, nii et kindlasti see tõuseb," ütles õpetajate liidu juhatuse liige Margit Timakov.

Kõik taotlused aga kõrgemale kutsetasemele ei vasta.

"Kindlasti on portfooliost näha, kas inimene suhtub taotlemisse tõsiselt või mitte. Kui taotluste arv kasvab, kasvab ka eitavate otsuste arv ehk meil on jätkuvalt neid, kes tulevad õngitsema," nentis Timakov.

Mahtra põhikooli 60 õpetajast viis mõtlevad vanemõpetaja astme taotlemisele, kaks vanemõpetajat töötab koolis juba praegu. Ühtlasi maksab Mahtra kool nii vanem- kui ka meisterõpetajale riiklikust palgamäärast enam kui kolmandiku võrra rohkem. See teeb aga eelarvega majandamise keerulisemaks.

"Minul on tunne, et kuidas ots otsaga kokku tulla, aga lõpp hea, kõik hea. Kõige olulisem on, et klassi ees seisaks õpetaja, kes teab, mida teeb, ja tahab seal olla. Ta tahab seal olla siis, kui saab väärilist tasu," rääkis Mahtra põhikooli direktor Edgar Roditšenko.

Ka Nõmme põhikoolis kaalub kolm õpetajat kõrgemat karjääriastet. Praegu veel palgaraha jagub.

"Kui tahetakse häid õpetajaid, tuleb leida ka finantsid. Nii palju kui mina tean, on meil praegu vahendid olemas, aga mis juhtub siis, kui suurem tung hakkab tulema, ei oska ennustada. Koolijuhtidel on tekkinud küsimus, kui jätkusuutlik see süsteem on," lausus Nõmme põhikooli direktor Õnnela Leedo-Küngas.

Samas pole ka selge, kui palju kõrgema tasemega õpetajaid meie haridussüsteem vajab.

"Seda ei ole me riiklikult veel analüüsinud, kui palju haridussüsteemis oleks vaja meisterõpetaja profiiliga õpetajaid. See on katse-eksituse meetod praegu," lisas Timakov.