Varem selgus, et Iraani sõja tõttu venivad Ühendriikide relvatarned, mis puudutavad Eesti kaitseväge otseselt HIMARS-i ja Javelini relvasüsteemide läbi. Need ei ole senini Eestisse jõudnud, kuid Pevkur kinnitas, et kokkulepe nende tarne osas on saavutatud.

"Täna [neljapäeval] kohtusin ka veel [USA kaitseministeeriumi] asesekretär [Daniel L.] Zimmermaniga. Käisime veelkord selle üle ja peaks olema valdavas enamuses kõik klaar. Mõned elemendid on veel, mis on otseselt mõjutatud Iraani tegevusest, aga põhikokkulepped on olemas," ütles Pevkur ning lisas, et täpsetest kuupäevadest rääkida veel ei saa ning kuna poliitiline kokkulepe on olemas, siis nüüd sõltub asi logistikutest.

Lisaks on USA lubanud vähendada oma sõjalist kohalolu Euroopas laiemalt ning ka selle idatiivas. Näiteks Leedust alustas riik rotatsiooni lõppedes 1000 sõduri väljaviimist.

Pevkuri sõnul on kindel, et 700 USA liitlast, kes Eestis paiknevad, vähemalt täielikult siit ei lahku, mida on kinnitatud varem ning tegi nüüdki Zimmerman.

"USA kohalolu nii-öelda Ida-Euroopa riikidest pigem ei kao. Küsimus on aga selles, et mis on need täpsed võimed ja kui suur see kohalolu täpselt olema saab," selgitas Pevkur.

USA suursaatkonna saatkonna asejuh Matthew E. Wall ühtki kuupäeva samuti esile ei toonud, kuid rõhutas, et kaitsekoostöös on palju liikuvaid osakesi.

"Me töötame, et tihendada koostööd kaitsevaldkonnas ja lõppude-lõpuks on Eesti suurepärane partner ja ma arvan, et eestlased ütleksid sama meie kohta," ütles Wall.

Ühendriikide sõduritest idatiival Wall samuti täpsemalt ei rääkinud, kuid lisas, et need on teemad, mida arutatakse Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel järgmisel nädalal.

"See on suurem küsimus kui lihtsalt kaks kuupäeva [millal jõuavad Eestisse USA relvatarned ja kas selgub midagi nende sõdurite saatuse kohta] või mis kuskil konkreetses kohas juhtumas on. Asi on selles, et liitlased võtaksid rohkem vastutust ja kulutaks viis protsenti kaitsele," sõnas Wall.