"Varasematel aastatel on meil iga kümnes noor igast aastakäigust jäänud põhiharidusega," selgitas Kallas. "Pärast põhihariduse lõppu on nad pildilt ära kadunud. See on umbes 1500 last igal aastal. Kui mõtlete, et aastas sünnib 15 000 last ja nendest 1500 jäävad põhiharidusega – iga kümnes noor –, siis see on tegelikult päris suur hulk," rääkis minister kooliaasta alguse pressikonverentsil.

Kallase sõnul on varasem tegevusetus viinud selleni, et Eesti on pidanud Euroopa Liidule deklareerima üle 20 000 noore täiskasvanu, kes ei õpi, ei tööta ning kellel on vaid põhiharidus.

"Nende haridustase pole tööturul aktiivsena püsimiseks piisav. Sellest tulenevalt käivitati õppimiskohustuse reform, mis nõudis sel aastal umbes 1500 täiendava õppekoha loomist, et tuua haridusteele tagasi ka need, kes varem kõrvale jäid," rääkis Kallas.

Kuigi 80 protsenti noortest leidis oma õppekoha juba juuli alguseks lõppenud põhivastuvõtuga, on hariduse infosüsteemis (EHIS) kinnitamata veel 1674 noore andmed, mis tähendab, et riigil puudub info nende õpingute jätkamise kohta.

"Praegune seis on selline, et meil on jätkuvalt 1674 noort, kelle kohta hariduse infosüsteemis ei ole infot, kas nad on mõnda kooli vastu võetud. Ma ei julge väita, et nad on koolikohata noored, sest praegu käivad vastuvõtud eri koolidesse ja kõiki vastuvõetud õpilasi pole veel sisse kantud. Hetkel ei tea me täpselt, kui palju on neid, kellele on kõik kohad ära öeldud. Küll aga teame neid, kes on sisse kandmata ehk kellel ei ole kinnitatud õppekohta – neid on praegu 1674," rääkis Kallas.

Lõplik tõde selgub 10. septembril, kui koolide nimekirjad lukku lähevad.

"Fakt on aga see, et need on needsamad lapsed, kes iga aasta on lihtsalt haridussüsteemist pimedasse nurka ära kadunud," nentis Kallas.

"Sel aastal oleme esimest korda sunnitud nende lastega tegelema, välja selgitama põhjuseid, miks nad edasi ei õpi ja otsima neile sobiliku hariduse omandamise viisi," lausus ta.

Segregatsioon ja keelebarjäär süvendavad probleemi

"Fakt on kahjuks ka see, et märkimisväärne osa nendest lastest on Ukraina sõjapõgeniku taustaga," lisas minister. "Nad ei ole omandanud piisavalt eesti keelt, et saaks edasi õppida, või nad on suveks üldse Eestist lahkunud. Meil ei olegi informatsiooni selle kohta, kas nad naasevad tagasi Eestisse ja jätkavad siin kooliteed, see selgub septembri alguses," sõnas Kallas.

Teise suure riskigrupina tõi minister välja venekeelsete põhikoolide lõpetajad, kelle osakaal kohata jäänute seas on väga suur.

"See näitab meile üha uuesti, et meil on probleem segregeeritud kooliharidussüsteemiga," rõhutas Kallas. "Vene noored, kes lõpetavad põhikooli vene keeles, ei saa tihti võimalust Eesti haridussüsteemis jätkata ja jäävad põhiharidusega."

Lahenduste otsimisel on haridusministeerium teinud koostööd kohalike omavalitsuste ja kutsekoolidega, et suunata keelebarjääriga noori rakenduslikku õppesse, kus nad saaksid koos erialaga omandada ka riigikeele.

Kallas kiitis ka ulatuslikku kutsehariduse reformi, millega avati sel õppeaastal 32 uut nelja-aastast rakendusliku keskhariduse õppekava.

"Neile esitati üle 3600 avalduse. Eriti populaarseks on osutunud ilu- ja heaoluteenused, mis toodi keskkoolijärgsest astmest põhikooli lõppu," sõnas Kallas.

Suurt huvi tuntakse ka visuaalmeediatehnoloogiate, droonide eriala, merenduse ja noorsportlastele suunatud spordieriala vastu. Kallas tõi esile, et sellised muudatused pakuvad noortele praktilisi karjäärivalikuid ja aitavad neid tööturuks ette valmistada.

Tehnoloogiakolledži juht: müüt viletsast kutseharidusest tuleb murda

Vajadust rakendushariduse kuvandit muuta ja noori tööturu tegelikele vajadustele lähemale tuua rõhutas ka Tallinna Tehnoloogiakolledži direktor Ott Pärna. Nelja varasema kooli liitmisel sündinud hiigelkool võtab sel aastal vastu üle 2000 õppuri ning õpetab ligi pooli Eesti tehnoloogiavaldkonna kutseõppuritest. Pärna sõnul on oluline mõista, et tehnoloogia on tänapäeval kõikjal ja klassikaline jaotus töökohtade vahel on kadumas.

"Arvan, et see aeg on möödas, kus oli valgekrae, sinikrae ja roosakrae," selgitas Pärna. "Täna on see nii põimunud ja segunenud. Enamik sinikraesid ei tee enam musta tööd, tehases töötamine on puhtam ja ägedam kui mõnel kontoriinimesel ning palk on kindlasti suurem," lisas ta.

Pärna sõnul valib praegu gümnaasiumihariduse umbes 70 protsenti põhikoolilõpetajatest ja vaid ligi 25 protsenti läheb kutseõppesse. Tema hinnangul peaks Eesti liikuma Šveitsi või Põhjamaade mudeli suunas, kus rakendushariduse valib umbes pool noortest.

Pärna kinnitusel saavad nende kooli lõpetajad lisaks tugevale teooriale reaalelulised oskused, mistõttu töökoha või palga pärast muretseda ei tule, sest tehnoloogiliste erialade lõpetajate sissetulekud on kõvasti üle Eesti keskmise.

Tulevikuoskuste omandamine ja tehnoloogia populariseerimine ei ole aga ainult poiste pärusmaa. Pärna rõhutas eraldi tüdrukute potentsiaali tehnoloogiaerialadel ja märkis, et pilt on muutumas.

"Meie kool on päris popp ka tüdrukute seas," kinnitas Pärna. "Neid on küll vähem ja me tegeleme sellega, et neid oleks rohkem. Ma iga päev kinnitan vastuvõttu ja näen, kui palju seal tegelikult on tüdrukuid – võiks alati rohkem olla. Aga teistpidi, tüdrukute õppeedukus on veel parem. Kui võtame kevadise "Noore meistri" konkursi, siis poodiumikohad kuulusid tüdrukutele," lausus Pärna. Pärna lisas, et tüdrukud on uudishimulikud ja pakutavad erialad on põnevad, mis aitab murda iganenud soostereotüüpe tehnoloogiamaailmas.

Lisaks teoreetilistele teadmistele pannakse koolis rõhku praktilistele projektidele. Näiteks ehitavad Lasnamäe ja Mustamäe linnakute õpilased praegu autosid, millega minnakse peagi osalema Red Bulli seebikarbirallile.

"See kõik ongi päris kool, kus teadmised, füüsika ja loogika pannakse päriselus proovile ja noored saavad sellele ligi," selgitas direktor. Tema sõnul areneb tehnoloogia niivõrd kiiresti, et koolid peavad pingutama, et tööstuse ja ettevõtjatega sammu pidada.