Kõlvart: piirikontrolli ajutine taastamine on vajalik ja põhjendatud samm

Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul peab Eesti riik peab Ceuta rändekriisis lähtuma tegelikkusest mitte loosungitest, mida pakub tema sõnul välja peaminister Kristen Michal. Kõlvart rõhutas, et piirikontrolli ajutine taastamine on vajalik ja põhjendatud samm.
Kõlvart kirjutas sotsiaalmeedias, et Hispaaniaga toimuv on õppetund sellest, kuidas üksnes paari poliitilise otsuse tulemusena sünnib kriis.
"Hispaania valitsuse otsus legaliseerida sadu tuhandeid ebaseaduslikke piiriületajaid ning ülemkohtu otsus, et meritsi saabujaid ei saa viivitamatult tagasi saata, tekitasid koosmõjus olukorra, kus Euroopasse tungisid vaid ühe ööpäeva jooksul kümned tuhanded inimesed," märkis ta.
"Võime siinkohal spekuleerida, kui suures osas juhtus see tahtmatult ja millises ulatuses keegi väljastpoolt sellele sihilikult kaasa aitas, aga igal juhul oli see näide sellest, kui lihtsalt niisugune kriis sünnib ning eskaleerub. Ja meil on olemas mitmeid näiteid, kuidas selliseid olukordi kutsutakse ka sihilikult esile hübriidrünnakuna Euroopa vastu," lausus Kõlvart.
Teiseks tuletavad Kõlvarti sõnul praegused sündmused jälle meelde tõsiasja, et kriisis seisab iga riik eelkõige enda eest. Ta rõhutas, et Itaalia on seadnud prioriteediks enda julgeoleku ja peatanud ajutiselt Schengeni lepingu Hispaaniaga.
"Ja ka Eesti riik peab eelkõige lähtuma oma huvidest ning seadma prioriteediks enda julgeoleku," rõhutas Kõlvart.
"Lugupeetud peaministri avaldus selle kohta, et inimeste vaba liikumine Euroopas on absoluutne prioriteet ja piirikontrollide ajutine taastamine ei ole Eesti huvides, on loosung, mis ei arvesta reaalsusega," sõnas Kõlvart. "Vaba liikumine ei kaalu üles nende julgeolekuohtude maandamist, millega Euroopa hetkel silmitsi seisab."
Kõlvarti hinnangul on peaministri jutt rände korraldajate vastutusele võtmisest vaid sõnad. "Hispaanias olukord ilmselgelt kontrolli alt väljus ning kahjud on juba sündinud. Kahjuks me peame tunnistama, et ka Eestis me täna taolisteks rändekriisideks valmis ei ole," lausus ta.
Ka kümme korda väiksemas mahus kriis oleks Eesti jaoks katastroof, leiab Kõlvart.
"See ei tähenda, et igaüks seisabki raskel ajal üksnes enda eest ning keegi ei aita hättasattunud Euroopa Liidu riiki. Loomulikult me peame Hispaaniat aitama, kuid selleks peab Hispaania ise adekvaatselt selle kriisi lahendamise suunas liikuma ning võtma tarvitusele meetmeid, et selle kordumist ära hoida," ütles Kõlvart.
Kõlvarti sõnul ei saa Hispaaniat aidates lasta probleemil levida üle kogu Euroopa.
"Kuigi praegu olukorra lahendamisega aktiivselt tegeletakse ning suur osa seni saabunud sisserändajatest on lahkunud, siis on meil vaja veendumust, et see lahendus tõepoolest peab ning sellele ei järgne lähitulevikus uued sisserändelained ning piiriületuskatsed. Seni on piirikontrolli ajutine taastamine vajalik ja põhjendatud samm," sõnas ta.
Toimetaja: Valner Väino









