"On spekuleeritud selle üle, et see võis olla hoiatuse saatmine Hispaania võimule, kes on uuesti hakanud väga head koostööd tegema Alžeeriaga või tahab teha tulevikus nii majanduslikus kui poliitilises vallas," ütles Valdaru.

Nii Ceuta kui ka Melilla linnad Põhja-Aafrika rannikul kuuluvad juba kauem kui viis sajandit Hispaaniale. Maroko on aastaid nende osas territoriaalseid nõudmisi esitanud ja praegune ränderünne pole esimene kord. See sattus aga eriti viljakale pinnasele. 

"Hispaania ise on tekitanud sellise suurema nõudluse tulla riiki, sest alles hiljuti kuulutasid võimud välja programmi, mille raames on võimalik riigis ebaseaduslikult viibivatel inimestel ennast seaduslikult arvele võtta ja nad saavad siis ka elamisloa selleks. Tänaseks on juba neid taotlusi esitatud üle miljoni," rääkis Valdaru.

Lisaks leidis Hispaania ülemkohus hiljuti, et üle mere tulnud põgenikke ei tohi kiirkorras tagasi saata.

Valdaru leiab, et selle ränderündega täitis Maroko oma eesmärgi mitmel moel.

"Rohkem kui kümme aastat pärast eelmist rändekriisi ei suuda Euroopa Liit jätkuvalt kaitsta oma välispiiri. Teiseks, meie turvalisus sõltub jätkuvalt Põhja-Aafrika mõnest riigist. Antud rändetee puhul Marokost. Ja kolmandaks, et ühiskonnad lõhestuksid," ütles Valdaru.

Ühiskondade lõhestumine algas vaid mõni tund pärast marokolaste üle piiri tungimist. Esimesena teatas Itaalia omalt poolt Schengeni reeglite peatamisest Hispaania suhtes. Nüüd on arutelu kandunud üle kogu Euroopa. 

Eesti peaminister Kristen Michal (RE) ühines 22 Euroopa Liidu riigijuhi kirjaga Euroopa Liidu juhtidele. "Et Hispaaniat aidataks, toetataks ja Hispaania jälgiks neid reegleid, et välispiirilt tõrjuda tagasi neid, kes siia tahavad tulla ebaseaduslikult. Euroopa Liitu ei saa tulla ebaseaduslikult, välispiir peab pidama ja selles seda survet me ka Hispaaniale avaldame," ütles Michal.

Siseminister Igor Taro (E200) leiab, et Hispaaniat tuleks selles kriisis toetada, mitte rünnata. 

"Mõnede naaberriikide reaktsioonid olid pigem kantud sisepoliitilisest kontekstist. Eriti arvestades seda, et viimase viie aasta jooksul illegaalsete piiriületuste osas näiteks Itaalias on number kaks korda suurem kui Hispaanias," sõnas Taro.

Opositsioon leiab aga, et kui vaja, tuleb Schengeni sisepiire taas kontrollima hakata.

"Ma olen veendunud, et Schengeni ruum säilib ja suudab tagada ka Schengeni-sisese turvalisuse, kui riigid täidavad oma kohustusi ja täiendavat rändesurvet ei provotseeri. Ja kindlasti, kui riigid ei saa sellega hakkama, tuleb kaaluda ka täiendavaid meetmeid," ütles Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

Keskerakonna juht Mihhail Kõlvart kirjutas sotsiaalmeedias samuti, et praeguses olukorras oleks piirikontrolli ajutine taastamine vajalik.