Hispaania territooriumile sisenes Marokost 30.-31. juulil enneolematu tunglemise käigus üle 70 000 migrandi. Surma sai kümneid inimesi, enamik neist uppus, püüdes ümber muuli ujuda.

"Olukord Ceutas on seadnud meie välispiirid surve alla," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Henna Virkkunen.

"Meie sõnum on endiselt selge: oleme pühendunud ebaseadusliku sisserände vastu võitlemisele ja Ceutas ebaseaduslikult viibijate kiire tagasisaatmise tagamisele," lisas Virkkunen.

Hispaania palus Brüsselilt abi augusti lõpus.

EL-i teatel suunatakse rahalised vahendid piirivalve, piirikaitse ja julgeolekuga seotud taristu tõhustamise meetmetesse, nagu näiteks soojuskaameratesse, ujuvatesse poisüsteemidesse ja veealustesse droonidesse.

Enamik Ceutasse sisenenud migrantidest on Marokosse naasnud, kuid tuhanded on jäänud kehvadesse elutingimustesse, suurendades linnas pingeid.

Ceuta kriis tekitas lõhesid EL-i riikide vahel, kui Hispaania vasakpoolne valitsus sattus konflikti Itaalia parempoolsete võimudega pärast seda, kui Rooma tugevdas piirikontrolli.

Hispaania kõrgeim kriminaalkohus algatas esmaspäeval uurimise surmaga lõppenud tunglemise kohta, väites, et Maroko aitas sellele kaasa, ning viidates Aafrika riigi politsei puudustele.

Hispaania vasakpoolne valitsus aga väidab, et puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et sissevoolu oleks kavandanud Maroko, kellega on aastaid püütud parandada ajalooliselt keerulisi suhteid.