Madrid taastas laupäeval piirikontrolli Itaalia sadamatest ja lennujaamadest Hispaaniasse saabuvatel laevadel ja lendudel, peatades kahe riigi vahelise passivaba reisimise. Hispaania valitsuse sõnul oli samm vajalik, et kaitsta kodanikke "pideva ebaseadusliku rändesurve eest, mille all Alpide-tagune riik [Itaalia] kannatab."

Tegu oli vastumeetmega kontrollile, mille Itaalia kehtestas Hispaaniast saabuvatele reisijatele alates 1. augustist. Rooma rakendas omapoolseid meetmeid vastusena massilisele sisserändele Hispaania eksklaavi Ceutasse, viidates hirmule, et dokumentideta sisserändajad võivad ületada Gibraltari väina ja kasutada ära Schengeni ala, et reisida edasi Itaaliasse ja mujale Euroopa Liitu.

Madrid on sellise käsitluse jõuliselt tagasi lükanud, märkides, et sisserändajad ei saaks Põhja-Aafrika territooriumilt lahkuda, kuna neil puuduvad Mandri-Euroopasse sõitvatel parvlaevadel reisimiseks vajalikud kehtivad isikut tõendavad dokumendid.

Hispaania ametivõimud ja Euroopa Komisjon kinnitasid sel nädalal, et ükski Ceutasse saabunud 72 000 inimesest ei ole Gibraltari väina ületanud. Teisipäeval toimunud EL-i siseministrite kohtumisel kiitis Itaalia siseminister Matteo Piantedosi avalikult Hispaaniat olukorra lahendamise eest ja väljendas Rooma "siirast solidaarsust" Madridiga.

Hoolimata Madridi palvetest keeldus Itaalia valitsus piirikontrolli lõpetamast isegi pärast seda, kui sai selgeks, et Ceuta kriisi laienemiseks ülejäänud Euroopasse puudub oht. 

Rooma tegevusetuse tõttu tegi Hispaania reedel avalduse, milles ähvardas võtta kasutusele "proportsionaalsed meetmed", kui Rooma ei muuda kurssi 9. augustiks.

Pärast seda, kui Meloni büroo vastas teatega, et "Itaalia ei allu riigi julgeolekut ja piirikontrolli puudutavatele välisriikide ultimaatumitele ega nõudmistele," otsustas Madrid taastada omaenda piirikontrolli.

Euroopa siseasjade ja rände volinik Magnus Brunner püüdis vaidluses vahendajaks olla.

"Olin täna ühenduses nii Hispaania kui ka Itaalia siseministriga. Mõlemad kinnitasid, et sisepiiride kontroll on ajutine," ütles Brunner laupäeval sotsiaalmeedias. "Rõhutasin ebaseadusliku rändega võitlemisel tehtud edusamme ja seda, et liikmesriikide vaheline usaldus on meie kõige väärtuslikum valuuta."

"Hispaania ametivõimud kinnitasid meile, et Ceuta sündmused ei avalda Schengeni alale püsivat mõju. Seetõttu on Itaaliast tulnud signaale, et kontrollid võidakse peagi tühistada," lisas volinik.

Radikaalselt erinev lähenemine sisserändesse

Vastastikused meetmed iseloomustavad Meloni ja Sáncheze laiemat tüli rändepoliitika üle, märkis väljaanne.

Parempoolne Meloni kujundas oma poliitilise kuvandi rände vastasena ning on eest vedanud algatust, et Euroopa Liit kehtestaks karmima piirikontrolli. 

Sotsialistist Sanchez on aga valinud risti vastupidise lähenemise, väites, et majandusliku konkurentsivõime säilitamiseks ja demograafilise kokkuvarisemise vältimiseks peab ühendus vastu võtma rohkem välistöötajaid.

Meloni kritiseeris teravalt Madridi, kui Hispaania käivitas varem sel aastal kava, mis annab seadusliku staatuse enam kui miljonile dokumentideta sisserändajale. Ta nõudis eelmisel kuul toimunud Euroopa liidrite kohtumisel selle meetme tagajärgede üle arutelu.

Ceuta kriisi arenedes vedas Meloni eest Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ja Euroopa Ülemkogu eesistujale António Costale saadetud kirja koostamist. Selles väitsid 22 EL-i riigijuhti, et Madridi rändepoliitika on kahjustanud ühenduse välispiiride julgeolekut.

"Meie kohus on ebaseaduslikku rännet tõhusalt heidutada ja selle vastu halastamatult võidelda, koordineerides oma tegevust, tugevdades välispiire ja tegeledes kõigi poliitikatega, mis võivad toimida tõmbeteguritena, nagu näiteks väga suure arvu ebaseaduslike sisserändajate seadustamine," kirjutasid riigijuhid.

Madrid on Itaalia süüdistused otsustavalt tagasi lükanud ja juhtinud tähelepanu asjaolule, et ükski Ceutasse sisenenud sisserändaja ei saaks seadusliku staatuse kavast kasu, kuna sellele kehtivad ranged lisatingimused. 

Lisaks on Hispaania ametnikud nördinud Rooma vihje peale, et nad ei suuda ühenduse välispiire hallata. Hispaania viitas omalt poolt andmetele, mille kohaselt tuleb Itaalia dokumentideta sisserändajatega toime palju halvemini.

"Itaalia on see EL-i liikmesriik, kus on viimastel aastatel registreeritud kõige rohkem ebaseaduslikke piiriületusi, kusjuures arvud on kohati olnud kaks korda suuremad kui Hispaanias," ütles Hispaania valitsuse pressiesindaja reedel.

Piirikontrolli taastamisega on Itaalia ja Hispaania toonud esile 1995. aastast eksisteerinud ja praeguseks 29 Euroopa riiki hõlmava Schengeni ala hapruse, lisas Politico.

Kehtivate reeglite kohaselt on igal liikmesriigil julgeolekuohtude lahendamiseks lubatud taastada kontroll esialgu kuni kuueks kuuks. Meetmeid saab pikendada kuue kuu kaupa kuni kaheks aastaks ning erandjuhtudel kuni kolmeks aastaks.

Vähesed usuvad, et Rooma ja Madridi vaheline tüli nii kaua kestab, kuid seni peavad kahe riigi vahel reisijad taluma kaasnevaid ebamugavusi.

Kogu nädala jooksul on Hispaania lennujaamadest väljunud lendude reisijad kurtnud Itaaliasse saabumisel kogetud range kontrolli üle. Teatatud on  märkimisväärsetest viivitustest, kuna Itaalia karabinjeerid kontrollisid dokumente. 

Laupäeval rakendati sarnast kontrolli Hispaaniasse saabunud Itaalia lendude reisijatele. Riiklik politsei pidas kinni need, kes ei suutnud esitada ametlikku isikut tõendavat dokumenti. 

2024. aastal reisis Itaaliasse umbes 3,2 miljonit hispaanlast ja Hispaaniat külastas 5,4 miljonit itaallast. Taastatud piirikontroll võib panna reisijaid kahe riigi vahelisi reise ümber hindama, tehes teistest Euroopa sihtkohtadest ideoloogilise lahingu tahtmatud kasusaajad, märkis Politico.