Vastuolulised muudatused, mis vajavad veel parlamendi heakskiitu, vastavad suures osas sise- ja välisluureteenistuste soovidele. Luureasutused on pikka aega kurtnud, et Saksamaa on oma liitlastest ja vaenlastest maha jäänud.

"Muudame oma luureteenistused tõelisteks salateenistusteks," ütles siseminister Alexander Dobrindt ajalehele Bild.

"On viimane aeg muutuda konkurentsivõimeliseks ja tõusta kogu maailma partnerteenistustega võrdsele pulgale. See nõuab operatiivvõimekust ja aktiivseid volitusi, et võidelda tõhusamalt kaasaegse riigiterrorismi ning äärmusrühmitustega," ütles Dobrindt.

Juuli lõpus rammis võimudele varasemalt teada olnud ja Saksamaal sündinud islamist autoga rahvahulka Berliini Pride'i paraadil, rünnakus hukkus mitu inimest. Sellele järgnes eelmisel nädalal lõhkeainetega drooni avastamine Leipzigi lennujaamas, mis on oluline kaitsevaldkonna transpordisõlm.

Liidukantsler Friedrich Merzi koalitsioonivalitsuselt oodatakse kodanike turvalisuse parandamist, säilitades samal ajal Saksamaa põhiseaduses sätestatud õigused ja põhimõtted.

Luureteenistuste reformiplaanid on olnud ettevalmistamisel juba kuid ning neid täpsustati korduvalt, enne kui need kolmapäeval valitsuskabinetile esitati.

Plaanide järgi saab Saksamaa välisluureteenistus (BND) uued volitused. Need võimaldavad tehisintellekti abiga ja varasemast vähemate takistustega astuda vastu uutele ohtudele, mis on seotud selliste riikidega nagu Venemaa ja Hiina.

Saksamaa ametivõimude teatel on ohutase pärast Venemaa 2022. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse hüppeliselt kasvanud. Moskvaga seotud agendid on väidetavalt korraldanud elutähtsa taristu ning sõjatehnika tootjate vastu korduvaid sabotaažiakte, spionaaži ja küberrünnakuid.

BND juhi Martin Jägeri sõnul peab Saksamaa suutma näidata vastastele, "et oleme võimelised tegema sarnaseid asju, nii et ka teine pool tunneks tagajärgi".

BND on seni olnud valdavalt kaitsval positsioonil, mistõttu on asutus toiminud peamiselt infokogujana, millel on vähe operatiivseid volitusi.

BND ja sisejulgeoleku eest vastutav põhiseaduse kaitse amet (BfV) vabastatakse plaanide järgi senistest piirangutest, et nad saaksid tehisintellekti abil koguda, säilitada ja analüüsida suuremas mahus teavet ning teha seda pikema aja vältel. 

Seaduseelnõu enam kui 700-leheküljelise teksti kohaselt saaksid julgeolekuteenistused õiguse sekkuda ründajate taristusse – näiteks teha salaja kahjutuks lõhkeaineid, et jälgimisoperatsioonid saaksid jätkuda.

Küberruumis antaks teenistustele rangetel tingimustel volitused tungida ründajate IT-süsteemidesse, andmeid kopeerida või kustutada ning teha kahjutuks välisriikide operatsioonides kasutatavaid vahendeid. Seda võiks teha ka teatud ohuolukordades, näiteks ulatuslike küberrünnete ajal.

Samuti kehtestab eelnõu uued reeglid riikliku nuhkvara kasutamiseks veebis.

Sideettevõtteid, digiplatvorme, transpordikorraldajaid ja finantsvahendajaid saaks kohustada andmeid luureteenistustele üle andma.

Rünnakute nurjamiseks saaks blokeerida digimakseid madalama taseme "ühekordsetele" agentidele, keda välisriikide valitsused palkavad vaid konkreetseks ülesandeks.

Saksa luurajatel jääb välismaal jõu kasutamine endiselt keelatuks – see eristab Saksamaa asutusi selgelt USA luure keskagentuurist (CIA), Iisraeli Mossadist või Prantsusmaa välisjulgeoleku peadirektoraadist (DGSE).

Valitsuse plaanide kohaselt jõustuks seadus 2027. aasta 1. jaanuaril ning see lõdvendaks andmekaitsereegleid, mida on laialdaselt peetud liiga piiravaks.

Kuigi reforme peeti laialdaselt vajalikuks, hoiatasid mõned poliitikud liigsete volituste andmise eest.

Föderaalne andmekaitsevolinik Louisa Specht-Riemenschneider märkis, et tema ametkond jääb ilma BND üle teostatavast järelevalveõigusest, ning kritiseeris laiendatud juurdepääsu avalike ruumide turvakaamerate salvestistele nii Saksamaal kui ka välismaal.

Opositsioonilise Roheliste partei luurejärelevalve kõneisik Konstantin von Notz nimetas muudatusi hädavajalikuks ja toetas BND-le tugevamate volituste andmist, kuid leidis, et seaduseelnõuga minnakse liiale.

Eriti kriitiline oli poliitik BfV-le antavate volituste osas, mida on tema sõnul raske ühitada luureteenistuste ja politsei volituste lahususe põhimõttega.

Kriitikud võivad uued õigusaktid kohtus vaidlustada.