Saksamaa tahab suurendada luureteenistuste volitusi

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on ka Saksamaa kurssi muutnud ja alustanud ulatuslikku taasrelvastumist. Võimud leiavad veel, et ajakohastada tuleb ka riigi luureteenistuste tegevusvõimalusi, et need vastaksid muutunud julgeolekuolukorrale.
Siseministeeriumi koostatud lausa 700-leheküljelise eelnõu kohaselt on eesmärk luuretegevust põhjalikult reformida. Luuretöötajatele soovitakse anda muu hulgas õigus salajasteks operatsioonideks ja aktiivseks tegevuseks ohtude vastu, näiteks internetis.
Siseminister Alexander Dobrindti sõnul viiks reform Saksamaa luureteenistused samale tasemele paljude liitlasriikide vastavate organisatsioonidega.
"Teeme oma luureteenistustest tõelised salateenistused," ütles Dobrindt ajalehele Bild antud intervjuus.
See avaldus võis paljudele kõlada kurjakuulutavalt riigis, millel on kogemusi nii natside salapolitsei gestaapo kui ka Ida-Saksamaa Stasiga. Vasakpoolsed, rohelised ja ka parempopulistlik AfD ongi olnud vastu kogu reformile või selle osadele, kuna see ohustab nende hinnangul põhiseaduses sätestatud tulemüüri politsei ja luureteenistuste tegevuse vahel.
Suuremad volitused veebiliikluse jälgimiseks ja andmete salvestamiseks on lisaks tekitanud muret kodanike eraelu puutumatuse pärast.
Saksamaa on aga juhtiv EL-i riik ja üks Ukraina tähtsamaid sõjalisi toetajaid ja sellel on olnud oma tagajärjed. Liidupäeva luurejärelevalvekomisjoni esimehe Marc Henrichmanni sõnul on Saksamaa hübriidkonflikti keskmes.
"Seetõttu peavad meie luureteenistused olema kursis ja arengutest sammu võrra ees," ütles Henrichmann AFP-le.
Oma ajaloo erakordse taaga tõttu on Saksamaa luureteenistuste tegevus olnud väga rangelt piiratud ja reguleeritud. Londoni King's College'i julgeoleku-uuringute professori Peter Neumanni sõnul on BfV ja BND olnud kuni viimase ajani pelgalt teavet koguvad organisatsioonid.
Neumanni sõnul on paljudel Saksamaa liitlasriikide, näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hollandi luureteenistustel olnud juba pikka aega oluliselt suurem tegutsemisvabadus. Saksamaa piirangud ongi aeg-ajalt takistanud koostööd ja teinud ühisoperatsioonide korraldamise keeruliseks.
"Saksamaa luureteenistustel on viimane aeg saada samasugused tegutsemisõigused nagu teistes Euroopa demokraatlikes riikides," ütleb Neumann.
Saksamaa parlament peaks kavandatud reforme arutama septembris. Eesmärgiks seatud ajakava kohaselt jõustuksid luureteenistuste uued tegevusvolitused Saksamaal järgmise aasta alguses.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: BNS/AFP











