Kultuuriministeeriumis valminud määruse eelnõu näeb ette, et elutööpreemiaks pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest maksab riik 64 000 eurot ning eelmisel kalendriaastal avalikkuse ette jõudnud väljapaistvate tööde eest antava aastapreemia summa on 9600 eurot.

"Preemiate suurusi ei muudeta ning neid hoitakse eelnevate aastatega samal tasemel," sedastab eelnõu seletuskiri.

See tekitab pahameelt nii esitajate kui ka tantsukunsti ja tantsuhariduse liidus.

Eesti esitajate liit (EEL) teatas kultuuriminister Heidy Purgale, et kultuuripreemiate suuruse ajakohasus vajaks ülevaatamist.

"Kultuuri elutööpreemia suuruseks määrati juba 2008. aastal 1 000 000 krooni, mis eurole üleminekul vastas ligikaudu 64 000 eurole. Seega pärineb eelnõus kavandatud 64 000 euro suurune preemia sisuliselt 2008. aastast ning selle reaalväärtust ei ole ligi kahe aastakümne jooksul toimunud hinnatõusu arvestades ajakohastatud. Ka 9600 euro suurune aastapreemia lähtub varasemast 150 000 krooni suurusest preemiast," tõdes liidu tegevdirektor Urmas Ambur.

Eesti tantsukunsti ja tantsuhariduse liidu tegevjuht Monika Tomingas tõdes samuti, et toetused peaksid olema päriseluga kooskõlas ehk ajas muutuma.

"Võrreldes aastaga 2012 on eurotsooni inflatsioonitase olnud 36 protsenti ja 9000 eurot aastal 2012 on võrreldav 12 000 euroga aastal 2026," märkis Tomingas.

Ta lisas, et võimalusel võiks toetussummasid siduda näiteks kultuuritöötaja miinimumtasuga – seega võiks 12 000 eurot olla määruses kirjeldatud kui kultuuritöötajate seitsmekordne miinimumpalk.

Kultuuri elutööpreemia jääb olümpiavõitja preemiale alla

Urmas Ambur tõi omakorda võrdluseks, et kui tänavu on täistööajaga töötamise korral miinimumpalk 946 eurot kuus, siis jääb riiklik kultuuri aastapreemia juba allapoole miinimumpalgaga inimese 12 kuu brutopalgast.

"EEL-i hinnangul tekib seetõttu küsimus, kas 9600 euro suurune preemia väljendab tänases majanduslikus olukorras veel piisavalt selle tunnustuse kaalu ja tähendust. Riigi kultuuripreemia on kõrgetasemeline riiklik tunnustus väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning ka selle rahaline väärtus peaks olema tunnustuse tähenduse ja väärikusega kooskõlas," lausus Ambur.

Ta lisas, et kultuuripreemiaid muudetakse väga pikkade ajavahemike järel ning kui praegu preemiasummad kehtestada, tuleb arvestada, et need võivad jääda kehtima paljudeks aastateks.

"Kui preemiate suurusi ei ole kavas regulaarselt üle vaadata, peaks nende määramisel arvestama mõistlikus ulatuses ka raha väärtuse ja üldise hinnataseme muutumisega lähiaastatel," sõnas Ambur.

Esitajate liidu juhi sõnul on mõistetav, et riik peab kulutuste kasvu piirama, kuid siiski peaks riigi poolt väljapaistvatele loovisikutele antava tunnustuse suurus olema riikliku tunnustuse vääriline. Kui 2008. aastal oli elutööpreemiaks antud miljon krooni kahtlemata märkimisväärne ja kaalukas tunnustus, siis praeguseks ei ole ligikaudu samale nominaalsele väärtusele vastav 64 000-eurone preemia ostujõult enam toonasega võrreldav.

Ambur märkis, et olümpiamängudel kuldmedali võitnud sportlane saab preemiaks 100 000 eurot ning vähemalt samas suurusjärgus peaks olema ka kultuuri elutööpreemia.

Küsimusi tekitab loomeliitudes ka kultuuripreemiate komisjoni töökord, mille kohta märgib määrus, et preemiate määramise otsuse teeb komisjon lihthäälteenamusega, kuid kui ükski kandidaat seda ei saavuta, korraldatakse enim hääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor.

"Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu komisjonil lihthäälteenamusega otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või jagada preemia mitme kandidaadi vahel," seisab seletuskirjas.

Komisjoni esimehel tekib võimalus ise preemiasaaja valida

Eesti esitajate liidu hinnangul pole selgust, miks saab komisjoni esimees õiguse eelistada kindlat kandidaati, kui häälteenamust pole saavutatud.

"Sisuliselt võimaldab selline lahendus komisjoni esimehel valida preemia saaja ka juhul, kui komisjon ise ei ole suutnud tema suhtes vajalikku häälteenamust saavutada," ütles Ambur.

Eesti lavastajate ja dramaturgide liit pidas komisjoni esimehele antavat otsustusõigust samuti liiga suureks.

"Ehk siis kui hääletus kaks korda läbi kukub, võib otsuse teha üks inimene, see tähendab kultuuriminister ise. Nagu me teame, on tegemist poliitilise ametikoha ja maailmavaadet esindava inimesega," lausus lavastajate ja dramaturgide liidu teabe- ja korraldusjuht Triin Laas.

Ta pakkus, et lahenduseks võiks olla see, kui komisjonil oleks suurem otsustusõigus kas veel ühe hääletusvooru, punktisüsteemi, järjestamise või muu taolise näol.

Ka ei pea lavastajate ja dramaturgide liit mõistlikuks asjaolu, et auhindade määramise komisjoni ei ole kaasatud eksperte.

Esitajate liit juhtis lisaks tähelepanu sellele, et liisuheitmine, mida määruse eelnõu välja pakub, ei ole sobiv otsustusmehhanism, mille abil riigi kultuuripreemiaid määrata, arvestades, et niisugune otsus oleks juhuslik, aga preemia eesmärk on tunnustada väljapaistvat loomingulist tegevust, mis eeldab sisulist hindamist.

Kultuuriministeerium jäi ERR-i kommentaaripalvele vastates napisõnaliseks.

"Määruse muutmise ettepanekuga ei kavandatud riiklike kultuuripreemiate suuruse muutmist, mistõttu jäävad aastapreemia ja elutööpreemia summad praegu senisele tasemele," lausus kommunikatsiooninõunik Liisi Rohtung.

Ta lisas, et preemiate suuruse küsimus tuleb kindlasti tulevikus uuesti arutlusse tuua.