Muuga sadama kail külmetas kolmapäeval poolsada inimest, et vaadata Leedu, Läti ja Eesti droonitootjate aparaate. Mehitamata laeva lainetele ei lastudki, sest polnud vastavaid ilmastikutingimusi. Tartus asuvale ettevõttele pani aluse ukrainlane. Mehitamata väikesõiduk oli kasutusel hiljutisel Ukraina operatsioonil Lõmani all, kus lendavad droonid toimetasid maismaadroone vastase tagalasse.

"Seal meie väikedroon oli üks põhitegelane, mis ründas vastaseid. Tootmisvõimsused peavad olema ikka tuhandete kandis kuus. Selle tasemeni ei ole veel NATO riikides ega Ukrainas ka jõutud. Tegelikult see UGV-de - maismaaplatvormide kasutamine on veel arengus," lausus Ark Robotics välioperatsioonide meeskonna juht "Vello".

Esitluse korraldas investeerimis- ja konsultatsioonifirma, mille Eestis elav ameeriklasest juht otsib Ukrainas kasutust leidnud mehitamate süsteemidele sisendit liitlaste turul. Ta ütles, et selliste süsteemide arendajaid on Baltimaades vähe - 20 kuni 30 arendajat.

Ettevõtted vajavad kodumaist turgu, aga kohalikud kindralid ning admiralid võtavad mehitamata süsteemid aeglaselt omaks, sest Eestis puudub drooninduse ökosüsteem.

"Võtame näiteks Läti. Läti on üks drooniarmee eestvedaja koos Suurbritanniaga, kes seadis eesmärgiks Ukraina varustamise droonidega. Lätil õnnestus koguda peaaegu 500 miljonit eurot 15 EL-i riigist, et droone Ukrainasse saata. Nad lõid ökosüsteemi," sõnas Ondas Capital tegevjuht James Acuna.

Acuna toob eeskujuks Poola, kus kindralid küll armastavad tanke ja hävitajaid, kuid Poola paneb sellegipoolest rõhku mehitamata süsteemidele.