Tartu noortevolikogu esimees Lisett Hansen ütles, et põhjused noortevolikogudega liitumiseks on erinevad. "Mõni tuleb konkreetse teema või eesmärgiga, mõni tahab oma kodulinnas midagi muuta, mõni tahab saada kogemust ja paremini mõista, kuidas kohaliku tasandi otsused sünnivad," selgitas ta.

Hansen ise ei taha pelgalt kõrvalt vaadata, kuidas tema linna puudutavaid otsuseid tehakse. Tema hinnangul peaks linn looma keskkonna, kus noortel on ruumi katsetada, kasvada ja ka eksida. "Seetõttu pean oluliseks näiteks vastutustundlikku ööelu, elavat ja noortesõbralikku linnaruumi ning kõigile kättesaadavat huviharidust," ütles ta

Hanseni jaoks on oluline ka noortevolikogude nähtavus erinevate tegevuste läbiviimisel. "Esseekonkurss "Minu unistuste Tartu" oli üks võimalus noortelt nende mõtteid ja ideid küsida," sedastas ta. Hansen lisas, et ka üritused, debatid ja kohtumised on kohad, kus saab kaasa rääkida noor, kes ei kuulu ühtegi organisatsiooni ega taha ise noortevolikokku kandideerida.

Tulemusrikas koostöö

Viimsi noortevolikogu esimees Emilia Eller ütles, et koostöö vallavalitsusega on olnud tulemusrikas. "Iga mõte, mille oleme välja käinud, on võetud kuulda ja koos aruteludega saab neid ka ellu viia," selgitas ta.

Eller nentis, et Viimsis oodatakse alati noorte arvamusi ja noortevolikogu liikmed proovivad neid julgustada seda avaldama. Murekohana tõi ta välja, et noored ootavad eelkõige tulemust ehk hetke, mil nad tunnetavad, et on kaasatud.

Näiteks algatas Viimsi noortevolikogu Viimsi Innukate ideede diskussiooni (VIID), kus kutsutakse noored kokku maailmakohviku meetodil ideid põrgatama. Koostatud ettepanekud esitatakse vallavolikogule. Näiteks on noortevolikogu toetusel esitatud ettepanek rajada Viimsisse Reinu ja Tammelaane tee vahele kergtee.

Saaremaa noortevolikogu liige Sirelin Ermann tõdes, et koostöö vallavalitsusega on sujunud. "Kuigi igal omavalitsuse esindajal ei pruugi alati kõige viisakamad sõnavahetused meie liikmetega olla, on peamised otsustajad, kellega kokku puutume, üldiselt noortemeelsed ja positiivse olekuga," ütles ta.

Ettepanekud transpordi parandamiseks

Koostöös nii valla kui ka Euroopa Liidu õpilasvahetuse programmi Erasmusega tehti Saaremaa vallavolikogus simulatsioon, kus noored harjutasid vallavolikogu toimimismehhanisme. Enamasti on ettepanekud seotud kohaliku transpordiga, mida vald võimalusel parandab.

Ermann näeb olulise murekohana ka noorte endi loomust. "On suur hulk noori, kes on muutunud passiivseks ning kellel kooli kõrvalt puudub motivatsioon veel kusagile mujale panustada," rääkis ta. Ermann lisas, et passiivsust kui probleemi on keeruline lahendada, aga üks võimalus oleks koolide õppekavasid rikastada nii, et noortel oleks rohkem kokkupuudet erinevate võimalustega ühiskonnas osalemiseks.

Viimane Tartu linna tellitud uuring näitab, et 55 protsenti Tartu noortest tajuvad noortevolikogu eesmärke. 48 protsenti Tartus elavatest ja õppivatest noortest ei tea Tartu noortevolikogu olemasolust.

Eesti linnade ja valdade liidu haridus- ja noorsootöö valdkonna nõunik Robert Lippin pidas oluliseks näidata noortele protsessi tervikuna. "Kui noorte ettepanekutega ei saa arvestada, peaks noor teadma, miks seda teha ei saa ja mis tema ettepanekust edasi sai," ütles Lippin.

Oluline on tulemusi näidata

Ka Tartu noorte osalust käsitlenud uuringust selgus, et noorte motivatsiooni hoidmiseks on oluline näidata, millise tulemuseni nende arvamus jõuab. Uuringus soovitati selgelt tutvustada noortele nii kaasamise tulemusi kui ka seda, mida nende sisendi põhjal edasi tehakse. Samas tõdes Lippin, et noori tuleks rohkem kaasata ka tavapärasesse otsustusprotsessi, mitte küsida nende arvamust vaid üksikute projektide puhul.

Hansen näeb arenguruumi eelkõige poliitikute tahtes noori kaasata: "Minu meelest on siin poliitikutel ja otsustajatel päris suur vastutus," sõnas ta. Noorte kaasamine ei tohiks olla ainult kommunikatsioonivõte, sest kui noorte arvamust küsitakse, peab olema ka valmisolek seda arvamust otsustes arvesse võtta või vähemalt ausalt selgitada, miks seda ei tehtud, jätkas ta.

Eesti noorteühenduste liidu andmetel on Eestis 55 noortevolikogu, neist kõige suurem Tallinnas, kus on 26 liiget. Väiksemates kohtades on noortevolikogudes viis kuni seitse liiget.