ERR kirjutas suvel, kuidas sotsiaalministeerium küsib riigieelarve kõnelustel erihoolekande valdkonnas järgmiseks neljaks aastaks juurde 200 miljonit eurot, et luua uusi erihoolekande kohti ning tõsta erihooldekodudes töötavate inimeste palkasid.

Kantsler Maarjo Mändmaa ütles kuu aega tagasi, et järgmiseks aastaks küsis sotsiaalminister Karmen Joller juurde näiteks 20 miljonit eurot.

Valitsus on nüüd riigieelarves ka kokku leppinud ning saatnud selle edasi riigikokku. Kuigi ministeerium küsis juurde 200 miljonit eurot, otsustas valitsus järgmiseks neljaks aastaks lisada valdkonda juurde märgatavalt väiksema summa – kuni 37 miljonit eurot.

Tegelikult ei ole need 37 miljonit eurot mõeldud ainult erihoolekandele, vaid kogu sotsiaal- ja tervisevaldkonnale. See sama lisaraha on mõeldud ka näiteks õdede praktikabaaside võimekuse tõstmiseks, residentuuri suutlikkuse tõstmiseks või mitmesugusteks tervisevaldkonnaga seotud digiarendusteks.

Sotsiaalminister Karmen Joller rääkis, et see on nüüd juba edasi riigikogu otsustada, et kui suur osa sellest 37 miljonist eurost suunata konkreetselt erihoolekandesse ja kui suur osa rahast mujale sotsiaal- või tervisevaldkonda.

"Minu valdkonnas on vajadusi väga palju erinevaid, need ei ole ainult erihoolekanne. Meil on väga vajadusi ja ma tahan arutada need läbi ka teiste erakondadega. Kuna me ei võta seda eelarvet vastu üksi koalitsiooni poolt, siis ma arvan, et ka opositsioonil peab olema võimalus öelda, mis on nende jaoks prioriteetsemad kohad, kuhu rahastust peaks minema," sõnas Joller.

Peaminister Kristen Michal ütles, et riigieelarve on defitsiidis ning erihoolekanne oli tegelikult üldse üks väheseid kohti, kuhu valitsus otsustas lisaraha eraldada.

"Meil on eelarve defitsiidis ja kui me tahame väiksema defitsiidiga tulevikus võlakoormust vähendada, jagub valdkondadele mõnevõrra vähem. [...] Paljud valdkonnad ei saanud sentigi lisaraha, vaid hoopis kärpe, nii et see oli üks väheseid, mis tegelikult sai," ütles Michal.

Puuetega inimeste koja juht Maarja Krais-Leosk ütles, et kindlasti ei ole erihoolekandesse plaanitav summa see, mida loodeti, kuid samas tasub rõõmustada ka selle kuni 37 miljoni euro üle.

"Ma arvan, et ei oleks ikkagi kena praegu sel teemal veel rusikaid näidata või pori loopida. Ma usun, et nende numbrite taga on ka erinevate poliitikute jõupingutused," ütles puuetega inimeste koja juht.