Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 30. septembril kell :

- Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus laps;

- CIA juhi hoiatuse kohaselt ähvardab Vene majandust NSV Liidu saatus;

- Kiievis on nädalaga Vene rünnakutes hukkunud 12, viga saanud 200;

- Zelenski: Ukraina sai uue saadetise õhutõrjerakette NASAMS;

- Merz: Venemaa pole huvitatud tõsistest kõnelustest;

Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus laps

Venemaa ründas ööl vastu kolmapäeva taaskord Kiievit ja ümbruskonda ballistiliste rakettidega, tabamustes hukkus üks laps ja sai viga veel viis inimest, õhulöögid põhjustasid häireid linna elektrivarustuses.

Kiievis puhkesid tulekahjud, mis kahjustasid eramaju, kauplust ja ladu ning milles sai vigastada kaks inimest, teatas linnapea Vitali Klõtško ühismeedias.

Kiievi oblasti kuberner Tõmur Tkatšenko teatas, et Vene raketi- ja droonirünnakus hukkus üks laps ning veel kolm inimest sai vigastada. Samuti said kahjustada taristuobjektid, majad, laod ja autod.

Kohapeal viibivate ajakirjanike sõnul raputas linna veidi kella kolme öösel üle tosina plahvatuse. Plahvatused toimusid mõni minut pärast seda, kui Ukraina õhuvägi hoiatas, et linna suunas liiguvad ballistilised raketid. Kogu linnas oli kuulda õhutõrje tulistamist.

Hiljem, kohaliku aja järgi umbes kell 3.40, kostis veel plahvatusi.

Kiievi linnapea sõnul reageerisid päästemeeskonnad tulekahjule Svjatošõni linnaosas asuvas elamupiirkonnas.

Ajakirjanikud teatasid ka elektrikatkestusest linna Petšerski linnaosas.

Rünnakute tekitatud kahju täielik ulatus ei olnud esialgu teada.

Viimased rünnakud toimusid ajal, mil Venemaa on alates augustist Kiievi vastu suunatud rünnakuid intensiivistanud. Venemaa korraldab Ukraina õhutõrje kurnamiseks lakkamatuid droonirünnakuid, sealhulgas päevasel ajal. Viimasel ajal on Venemaa muutnud oma taktikat ja hakanud Ukraina pealinna sihikule võtma tunde kestvate droonirünnakutega.

Ööl vastu 29. septembrit tabasid Kiievit mitu raketti ja drooni, mille tagajärjel sai üks inimene vigastada, teatas Ukraina riiklik hädaabiteenistus.

CIA juhi hoiatuse kohaselt ähvardab Vene majandust NSV Liidu saatus

Venemaa majandust ähvardab kokkuvarisemine nagu kunagi Nõukogude Liitu ning olukord rindel on jõudnud ummikseisu - sellise hoiatuse sai Kreml USA luurelt, kui USA Luure Keskagentuuri (CIA) juht John Ratcliffe augustis Moskvas käis, kirjutas väljaanne Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ).

CIA direktor edastas Venemaa juhtkonnale hoiatuse Venemaa majanduse tegeliku olukorra kohta, selgus lääneriikide partneritele teatavaks saanud USA luure ettekannetest, teatas FAZ.

Väljaanne märgib, et Kremli jaoks ei seisne peamine oht üksnes lahingutegevuses Donbassis või droonirünnakutes Venemaa territooriumile.

"Sõjaliselt on olukord jõudnud ummikseisu. Majanduslikult ei tule Venemaa aga toime. Majandus kukub kokku, nagu juhtus Nõukogude Liiduga külma sõja lõpus," seisab artiklis.

Ajakirjanikud märgivad, et just need luure järeldused kujundavad Washingtoni praegust poliitikat Ukraina suhtes. Seetõttu ei tasu Venemaa juhtkonnal loota, et USA president Donald Trump lõpetab Ukraina toetamise.

USA peamine nõudmine Kremlile on praegu üleskutse: "Alustage läbirääkimisi!"

Väljaande allikate andmetel valitsevad Saksamaa diplomaatilistes ringkondades tõsised kahtlused, kas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin osaleb detsembris Floridas toimuval G20 ehk maailma 20 suurima majandusega riigi tippkohtumisel, kuhu Trump teda kutsus.

Analüütikud oletavad, et Putin võib loota talve jooksul teatud sõjaliste eeliste saavutamisele, et parandada oma positsiooni enne võimalike läbirääkimiste algust.

FAZ meenutas, et Ratcliffe saabus 25. augustil saabus ette teatamata visiidile Moskvasse, kus ta pidas mitu kohtumist.

Kreml teatas, et Ratcliffe ei kohtunud Venemaa juhiga. Märgiti, et tema visiit oli seotud "kontaktide loomisega julgeolekuteenistuste vahel".

Hiljem ütles USA välisminister Marco Rubio, et Ratcliffe'i reis oli suures osas rutiinne.

Samal ajal kirjutas The New York Times, et Ratcliffe külastas Moskvat, et edastada Venemaa võimudele isiklikult USA hinnang Ukraina-vastase sõja käigule ning veenda Kremlit kokkulepet sõlmima, enne kui selle tingimused veelgi halvemaks muutuvad.

Kiievis on nädalaga Vene rünnakutes hukkunud 12, viga saanud 200

Kiievis on nädalaga Venemaa rünnakutes hukkunud 12 ja saanud kannatada umbes 200 inimest, teatas Ukraina pealinna sõjalise administratsiooni kõneisik Katerõna Pop teisipäeval.

"Nädalaga sai surma 12 inimest ja umbes 200 inimest kannatada. Viimase kuu jooksul on pealinnas olnud mõjutatud umbes 360 inimest, 31 on saanud surma," ütles ta, märkides, et hukkunute seas on ka üks laps ning kannatanute seas on neid 16.

Pop ütles, et Vene rünnakutes on saanud Kiievis kahjustada 116 mitmekorruselist elumaja ning 34 eramut. Tsiviiltaristu seas on kahjustusi saanud tervise-, haridus- ja teadusasutused ning transport.

"Suurimat kahju tuvastati tanklates ja ladudes ning samuti mitteeluruumidega seotud taristus. Sihikule on võetud ka andmekeskused," lisas ta.

Zelenski: Ukraina sai uue saadetise õhutõrjerakette NASAMS 

Ukraina sai esmaspäeval uue hea saadetise õhutõrjesüsteemide NASAMS rakette ning valmistub uuteks õhutõrjega seotud kõnelusteks sel nädalal, ütles president Volodõmõr Zelenski teisipäeva õhtul traditsioonilises videopöördumises.

"Valmistame ette uusi läbirääkimisi, sealhulgas õhukaitse ja Ukrainale edasise toetuse teemal. Need toimuvad juba sel nädalal. Tahan tänada kõiki meie partnereid, kes täidavad siiralt kokkuleppeid ja tarnivad õhukaitseks mõeldud tõrjerakette," ütles riigipea.

Ta tänas partnereid NASAMS rakettide eest.

"Suhtleme kõigi partneritega, et tagada vajalike rakettide tarnimine ka Patriot-süsteemidele," ütles riigipea.

Zelenski tõstis esile ka Belgia otsuse anda veel sel aastal Ukrainale üle kolm hävituslennukit F-16.

"See tugevdab eelkõige meie õhukaitset: hävituslennukeid kasutatakse praegu Shahed-droonide allatulistamiseks," ütles president.

Zelenski sõnul korraldas Venemaa teisipäeval Sumõ elurajoonide pihta äärmiselt alatu rünnaku.

"Nad ei otsi nendele rünnakutele enam isegi põhjendusi ega püüa neid varjata. Neli liugpommi. Kahjuks on üks inimene hukkunud: üks pommidest tabas elumaja ja tappis inimese. Teine pomm tabas kooli, tavalist kooli, kus viibisid sel hetkel lapsed. Hoone sai ulatuslikult kannatada, kuid lapsed ja õpetajad olid varjendis ning õnneks keegi koolis viga ei saanud," rõhutas riigipea.

Samuti meenutas ta, et ööl vastu teisipäeva rünnati Kiievit taas ballistiliste rakettide ja droonidega, ning rõhutas, et õhutõrje tulistas alla mõned ballistilised raketid.

"Täna hommikust kuni praeguseni on olnud üle saja drooni; kella 18.00 seisuga oli 29 neist reaktiivmootoriga ja 18 tulistati alla. Samuti tulistati alla enamik tavapäraseid Shahed-droone," ütles Zelenskõi.

Nagu teatatud, neutraliseeris Ukraina õhukaitse päeva jooksul 95 Vene drooni 112-st.

Merz: Venemaa pole huvitatud tõsistest kõnelustest 

Saksa kantsler Friedrich Merz ütles teisipäeval, et Venemaa reaktsioon kahe riigi välisministri hiljutisele kohtumisele näitas, et Moskva ei ole valmis sisulisteks läbirääkimisteks Ukraina sõja lõpetamiseks.

"Venemaa hilisem hinnang sellele vestlusele on näidanud, et Venemaa ilmselgelt ei ole praegusel hetkel tõsistest kõnelustest üldse huvitatud," ütles Merz Berliini pressikonverentsil.

Laupäeval vestles Venemaa välisminister Sergei Lavrov New Yorgis ÜRO-s oma Saksa kolleegi Johann Wadephuliga, mis oli esimene selline kohtumine pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

Saksa diplomaatide sõnul kasutas Wadephul vestlust, et kutsuda Venemaad üles "loobuma oma ohtlikust eskalatsioonikursist Saksamaa, Euroopa ja NATO suhtes" ning kinnitas Saksamaa kindlameelsust Ukrainat toetada.

Lavrov kasutas hiljem ÜRO Peaassambleel peetud kõnet, et süüdistada Euroopat konflikti lahendamise püüete takistamises ja kinnitas, et sõjalise erioperatsiooni eesmärgid saavutatakse, kasutades Moskva terminit Ukraina sõja kohta.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles teisipäeval, et Lavrov oli läbirääkimispüüdlusi pilganud ja diskrediteerinud ning et Venemaa pole näidanud mingit liikumist, ainult mõnitamist.

Merz kutsus taas kord Venemaa valitsust läbirääkimiste laua taha tulema.

"Aga kui Venemaa ei ole valmis seda tegema, siis oleme meie valmis Ukrainat pika aja jooksul toetama," lisas ta.

Merz ütles, et Venemaa ei võida seda sõda ja kannatab üha rohkem, mida kauem konflikt jätkub, lisades: "Me juba näeme, kui ebakindlas olukorras on Venemaa majandus."

Merz kommenteeris teemat ühisel pressikonverentsil Saksamaal visiidil viibiva Kasahstani presidendi Kassõm-Džomart Tokajeviga, kes on Moskva liitlane, kuid ei ole kunagi Venemaa rünnakut heaks kiitnud.

Juulis tegi Tokajev haruldase sammu, öeldes avalikult Vene režiimi juhile Vladimir Putinile, et võitlus tuleks lõpetada.

Teisipäeval ütles Tokajev, et tal on Putiniga suurepärased suhted, kuid lisas, et Kasahstan on olnud Ukraina olukorra pärast mures algusest peale ja et tema valitsus nõuab kõigi riikide territoriaalse terviklikkuse austamist.

"Mis iganes Ukrainas ka ei juhtuks, me ei unusta kunagi, et Venemaa ja Ukraina on meie sõbrad," ütles ta.