Tartu linn kasvatab järgnevatel aastatel võlakoormust ligi 40 protsendi võrra

Tartu linn kasvatab järgnevatel aastatel võlakoormust ligi 40 protsendi võrra ning aastaks 2030 ulatub see üle 260 miljoni euro. Linn põhjendab laenuvajadust nii nõndanimetatud Robin Hoodi reformiga kui ka investeeringute vajadusega. Opositsioonis oleva Keskerakonna hinnangul elab linn üle oma võimete.
Kui selle aasta seisuga on Tartu linnal võlakohustusi üle 190 miljoni euro, siis 2030. aastaks kasvab linna võlg ligi 265 miljoni euroni. Tartu abilinnapea Martin Beki sõnul kasvab laenukoormus märgatavalt, kuna linna kulud on kasvanud kiirelt, samal ajal tuleb aga arvestada väiksema tulumaksu laekumisega.
"Toimub nii-öelda tulude ümberjaotamise reform, rahva keeles Robin Hoodi reform, mis on Tartu linna jaoks strateegiaperioodi lõikes 17 miljonit (eurot) vahendeid vähemaks võtnud. Riigi poolt kompensatsioonimehhanismina ongi ettenähtud võimalus – kui omavalitsus saab hästi hakkama, saab ta kaasata laenuraha. Me oleme kavandanud järgmiseks aastaks 210 miljonit suurusjärgus ja liigub see siis 260 miljoni juurde. Kuskil 50, 60 miljonit nendel aastatel lisandub," lausus Bek.
Linnal on lähiaastatel ka suured investeerimise plaanid, mida Beki sõnul edasi lükata ei saa. Nende hulgas ka 26 miljonit eurot maksev Veeriku kooli renoveerimine.
"Nendel neljal aastal investeerime 290 miljonit kokku. Suurim valdkondlik silt selles mõttes on kultuur, ligikaudu 100 miljonit kultuurikeskus. 60 miljonit haridus, haridusobjektid, koolimajad, lasteaiad, jooksvad remondid, samamoodi teed-tänavad hoiame korras. Säästev liikumine ka ligemale kümme miljonit, et tänavapilt paraneks," ütles Bek.
Opositsiooni kuuluva Keskerakonna sõnul ei saa eelarvestrateegiaga rahul olla ja linn elab üle oma võimete.
"Kui me vaatame eelarvestrateegiat, siis aastal 2030 on Tartu linna kohustus maksta intresse pea 10 miljonit eurot. Ma mäletan, et 10 aastat tagasi ütles linnapea, et patt on laenu mitte võtta, kuna raha on odav. Siis oli euribor kuskil null, nüüd on euribor pea kolm protsenti ja aastas üks protsent euribori tõusu maksab linnale miljon eurot. Ja see tuleb ju Tartu linna inimeste arvelt," lausus Tartu linnavolikogu liige Artjom Suvorov.
Nii oleks Suvorovi sõnul mõistlik vaadata üle investeeringud.
Samuti opositsiooni kuuluva Elo Kiiveti sõnul on linna võlakoormus küll suur, kuid planeeritud investeeringud on raskesti edasilükatavad.
"Asi, mida me peame jälgima jooksvalt, on, et kui palju me maksame intressideks, et kas pärast Siuru valmimist korrigeerime senist võlgade võtmise taset," ütles Kiivet.
Toimetaja: Marko Tooming











