"Ma olin töötukassas arvel ja mul avanes kogemata, läbi tutvuste võimalus minna lasteaeda õpetaja abisid asendama. Mulle hakkas see väga meeldima, aga kahjuks töötukassa kaudu ma siis koolitust ei saanud. Ma väga soovisin, sest ma tundsin, et ma tõesti leidsin asja, mis toidab mind ja mille vastu mul on kirg ja kuhu ma lähen hommikul tööle," kirjeldas Parts oma kogemust. "Mulle öeldi, et õpetajaid või lasteaiaõpetajaid on liiga palju. See tuli siis Pärnu piirkonnast," lisas Parts.

Töötukassa juht Gert Tiivas tunnistas, et ametil on noorte toetamisel vajakajäämisi. "Meil on ka arenguruumi, nagu ma just teada sain, ega see ei üllata. Loomulikult saame oma tööd teha paremini ja vabandust, et nii läks, et aga mul on hea meel, et sa oled leidnud endale väljakutse, mis su silmad särama paneb," vastas Tiivas Partsile.

Tööampsude segadus

Parts tõi enda kogemusest välja lahkheli töötuna arvel olles tööampsude tegemise suhtes, mis ei luba noorel sama tööandjaga pikemat suhet luua. "Mina sain vastuse, et kui ma olen korra ühes kohas ära käinud, siis tegelikult rohkem ma sinna minna ei tohiks," kirjeldas Parts. Tema sõnul on see ka tööandjatele mureks. "Nii palju kui ma olen tööandjatega sellest rääkinud, siis nemad ütlevad ka, et nad ei saa aru sellest piirangust, sest neil ei saa seda usaldust tekkida, kui sa näed inimest ainult üks või kaks korda," ütles Parts.

Tiivas tunnistas segadust töötukassas. "Ma arvan, et see on üks asi, mis on täna natuke segane ja me oleme proovinud hakata seda vaikselt korrastama," ütles Tiivas. "Üks asi, mis tegelikult just septembrist alates on võimalik, on natuke teine asi kui tööamps, on proovipäev. Sa lähedki ja saadki nagu olla seal päris keskkonnas."

Tiivas lisas, et töötukassas on sel aastal ametisse pandud spetsiaalsed noorte nõustajad, kellel peaks noortele rohkem aega olema.

Minister: iga kogemus loeb

Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras julgustas noori võtma vastu ka neid töökohti, mis ei pruugi olla unistuste erialased ametikohad, sest iga esimene kogemus kergendab edasisi palgaläbirääkimisi ja täidab CV-d. Minister pani ette luua noorte ja tööandjate kokkuviimiseks tõhusamaid digitaalseid lahendusi.

"Ma tean, et töötukassal on iseteenindusportaal, kus on võimalik märkida ära need tööandjad, kes palkavad alaealisi või noori, aga kuhu noor saaks ennast üles anda, kus tal oleks võimalus määrata ära, mida ta oskab ja kus tahaks töötada, ning panna noored ja tööandjad kokku," pakkus Vahtras.

Minister lisas, et riigi roll on sekkuda seal, kus tekib pikem turutõrge.

Tööandjad ja ülikoolid otsivad lahendusi

Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter rõhutas, et noorte kaasamine on ettevõtete konkurentsivõime võti, kuid nõuab pingutust. "Selge on see, et noortega tegelemine on tööandjatele lühikeses vaates täiendav koormus, et kui inimene tuleb, tal kogemust ei ole, ta vajab juhendamist, tõenäoliselt tema tootlikkus ei ole võrreldav kogenud kolleegidega ja nii edasi," rääkis Sutter. "Aga tegelikult järjest rohkem tööandjaid saab aru, et see on konkurentsivõime üks põhieeldus. Kui sa noortega ei tegele, siis lihtsalt teised on sinust paremad."

Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop osutas, et tänasel ettearvamatul tööturul ei saa vaadata üksnes kitsast erialast tööstaaži, vaid ülikoolide roll on anda laialdasi oskusi.

"Tööturg on muutunud nii ettearvamatuks, et me elame tõesti väga-väga turbulentsel ajastul," sõnas Hiiop. "Looverialadel on väga suur jõud selles mõttes, et nad õpetavad peale ameti väga laial skaalal oskusi — sotsiaalseid oskusi, emotsionaalseid oskusi, paindlikkust, ümberorienteerumist, just neid väärtusi, millega võib-olla on noorel inimesel selles uues maailmas palju lihtsam hakkama saada."

Riigikantselei nõunik ja karjäärinõustaja Monika Tamla rõhutas, et varajane karjäärisuunamine peaks algama juba põhikoolis, et noored mõistaksid eri ametite tegelikku olemust enne erialavalikute tegemist. "Mulle tundub, et tegelikult koolides peaks olema ka selline karjäärinõustamise aine," sõnas Tamla. "See peaks hakkama juba põhikoolis, et inimesel, noorel inimesel aitaks paremini otsustada, kasvõi see, millise gümnaasiumi valiku sa teed või kutsehariduse valiku," ütles Tamla.

Täispikka arutelu saates "Impulss" saab vaadata juures olevast videost.