Kui möödunud aastal oli suurimas omavalitsuses Tallinnas ligi 350 põhikoolilõpetajat, kes edasi õppima ei läinud, siis tänavu on olukord oluliselt paranenud, lausus Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juht Krista Keedus.

Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel puudub praegu märge edasiõppimise kohta 94 Tallinna noorel. Linna esindaja sõnul on aga tegelik õppekohata jääjate arv veelgi väiksem.

Erinevused registriandmete ja tegelikkuse vahel tulenevad viivitustest andmete sisestamisel ja kinnitamisel, lausus Keedus.

"Hetkel ei ole EHIS-esse kantud 94 noort, aga nende hulgas on mitu välismaal õppivat noort. EHIS-es ei ole kanne lihtsalt veel jõustunud või ei ole meie jõudnud kannet teha. Samuti on neid, kes ootavad praegu kutsekoolides vestlust või vestluse tulemusi. Tegelikult on see number oluliselt väiksem," lausus Keedus.

Linna hinnangul on noori, kellel on edasiõppimisega reaalne probleem, hetkel umbes 50.

Neist osaga ei ole haridusamet saanud ühendust, sest lapsevanemad ei ole lihtsalt vastanud. "Meil on siin ka lapsi, kelle puhul vanemate kontaktandmed kas üldse puuduvad või enam ei toimi. Paljude vastanute puhul on põhjuseks olnud nõrgad põhikooli lõputulemused. Nad ei ole osanud teha õigeid valikuid," lausus Keedus.

Probleemiks kehv eesti keele oskus

Keedus selgitas, et nendest 50 noorest paljudele on probleem ebapiisav keeleoskus, mis on üldjuhul seotud ka kehvade põhikooli lõputulemustega.

"Siis on noori, kellel on hariduslikust erivajadusest tulenevad kitsendused, mis on nende valikuid piiranud. Võib-olla kõige suurem murekoht on tõesti ikkagi puudulik eesti keel ja nõrgad põhikooli lõputulemused," lausus Keedus.

Linna esindajad tegelevad kõigi õppekohata jäänud noorte kaardistamise ja abistamisega, kinnitas Keedus.

"Kõikide nende noorte ja vanematega, kellel me ametlikult näeme, et õppekohta hetkel ei ole, on vähemalt üritatud ühendust võtta. Suur osa nendest on tõesti ka vastanud, aga mõnikümmend lapsevanemat ei ole seda veel teinud," lausus Keedus.

Kui palju on Tallinnas noori, kes on ettevalmistavas õppes, ei osanud Keedus öelda. "See informatsioon ei ole enam kohaliku omavalitsuse laual. Kui noorel on õppekoht olemas ja ta on Tallinna elanik, siis on tal kõik hästi ja meie teda ei näe," sõnas Keedus.

Õppivate noorte arv kasvas jõudsalt

Keeduse sõnul on õppimiskohustuse laienemine kõigile alla 18-aastastele toonud kaasa olulise positiivse muutuse.

"Võrreldes varasemate aastatega on mitteõppivate alla 18-aastaste arv oluliselt väiksem. Eelmisel aastal oli Tallinnas peaaegu 350 noort, kes põhikoolijärgselt edasi õppima ei läinud. Nüüd on väga palju neid, kes on tahtnud õpinguid jätkata ja on seda ka teinud," lausus Keedus.

Keedus rääkis, et statistikas ei pruugi välja paista see, millega nii haridusamet kui ka koolid on kokku puutunud: ka varasemate aastate lõpetajad on uue korralduse mõjul tahtnud edasi õppida.

"Neil on lihtsalt sel aastal olnud päris keeruline kohti saada, aga see on mõjutanud tõesti ka varem põhikooli lõpetanuid. See on tekitanud sellise muutunud olukorra," lausus Keedus.

Eestis kokku paarsada õpikohata alaealist

Kokku on Eestis EHIS-e andmetel esmaspäevase seisuga 204 õpikohata noort. Võrdluseks: EHIS-esse kandmise tähtajaks 10. septembriks oli sisse kandmata 485 põhikooli lõpetanud õppimiskohustuslikku noort.

Enim õpikohata noori on praegu Harju maakonnas, kus neid on 129. Järgnevad Tartu maakond 19 noorega ja Ida-Viru maakond 18 noorega. Pärnu maakonnas on õpikohata 10 noort. Kõigis ülejäänud maakondades on õpikohata noori viis või alla viie.

"Põhikooli lõpetanud noori, kes ei ole veel õpinguid jätkanud, on praeguseks jäänud üksikuid. Seetõttu on ka põhjused, miks nad ei ole õppima asunud, väga individuaalsed ning iga noore olukord vajab eraldi käsitlemist," lausus haridusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Elo Eesmäe.

Eesmäe sõnul on 1. november seaduses paika pandud tähtaeg, milleks kohalikud omavalitsused peavad olema rakendanud vajalikud meetmed, et põhikooli lõpetanud noored saaksid oma haridusteed jätkata.

"Kui mõni noor ei ole selleks ajaks õppima asunud, jätkub töö tema ja tema perega ka pärast seda kuupäeva. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on selgitada välja, mis takistab noorel õpingute jätkamist, ning aidata leida talle sobiv lahendus. Selleks tehakse koostööd noore ja tema perega ning vajadusel kaasatakse haridus-, noorsootöö- ja sotsiaalvaldkonna spetsialiste," lausus Eesmäe.

Õppimiskohustust rakendatakse alates 2025/2026. õppeaastast. Laps, kes lõpetas põhikooli enne 1. septembrit 2025 või sai 17-aastaseks enne 1. septembrit 2025, ei ole õppimiskohustuslik. Laps, kes lõpetas põhikooli 2026. aasta kevadel või hiljem ja ei ole veel 18-aastane, on õppimiskohustuslik ning peab jätkama õppimist kesk- või kutsehariduse õppes.

Õppimiskohustus on ka Eestis elaval välisriigi kodakondsusega lapsel ja määratlemata kodakondsusega lapsel. Õppimiskohustust ei ole Eestisse akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsel.