Soomaa karjakasvatajad on hädas huntide ja karudega
Soomaa karjakasvatajad on hädas veiseid ja lambaid murdvate huntidega. Samuti karudega, kes loomasööta hävitavad. Keskkonnaamet on mitmeid erilubasid karude jahtimiseks välja andnud, kuid küttimiseks antud korraldused ei jõua päevagi kehtida, sest kohus peatab need mõne tunniga.
Soomaal veised kasvatav Tiit Soa sõnutsi varem sellist massilist murdmist ei olnud. Tema on oma 600-pealisest karjast huntidele kaotanud 150 veist. Huntide käest pole pääsenud ka suured loomad.
"Suurkiskjate arvukus on vaja kontrolli alla saada ja on tervet mõistust on vaja," ütles Soa.
Majanduslik hundikahju on Soa hinnangul suurusjärgus paarsada tuhat eurot. Kompensatsiooni saamiseks tuleb omanikul võtta kasutusele kõiki ennetusmeetmed. Soomaa on aga looduslikult nõnda isemoodi, et sinna on veetaseme suure kõikumise tõttu nõuetekohast elektrikarjust pea võimatu paigaldada.
"Keskkonnaamet ütleb, et aia pead tegema. Tegime selle aia, hunt oli samal ööl, murdis kaks vasikat kohe maha. Ainuke asi, mis aitab, ongi, et füüsiliselt oled valves karja juures ja siis vahepeal lased ilutulestikuraketti ja siis sõidad," rääkis Soa.
24/7 mehitatud valve hakkab mehele juba tervisele mõjuma. Kliimaministeeriumi hinnangul on vastutus karja eest ennekõike omanikul.
"Me peame ikkagi lähtuma ennetusest ja kui selles kohas ei ole loomi võimalik mingil moel pidada võiteatud vanuses loomi ei ole sul võimalik seal pidada, siis peab loomakasvataja ka vaatama sellele osta, et kus ta neid loomi täpsemalt peab," lausus kliimaministeeriumi metsaosakonna jahinduse valdkonna juht Aimar Rakko.
Keskkonnaameti andmetel on sel aastal 30. oktoobri seisuga Eestis registreeritud 151 hundikahju juhtumit. Ligi pool kariloomadest on murtud Soomaa piirkonnast.
"Seesama inimtööjõud, kes tegeleb seal ümbersõitmisega, äkki siis suunategi sinna õhtuti vasikad kokku. Kindlasti see ei ole lihtne ettevõtmine, aga see annaks tulemuse. Alternatiiv on ju see, et need hundid jäävad käima niikaua, kuni on võimalus lihtsalt kuskilt midagi kätte saada," lausus keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna.
Tänavu on Soomaale ilmunud ka karud, kes loomadele varutud silopalle hävitavad. Keskkonnaamet on välja andnud 64 küttimisluba, millest kohus on MTÜ Eesti Suurkiskjad algatusel peatanud 26. Viimased peatati 23. oktoobril kahe tunni jooksul.
Toimetaja: Marko Tooming










