Laneman: reeglina massiliste rünnakutega elanikkonna tahet ei murta

Venemaa järjekordne rünnak tsiviilitaristu vastu, kui rünnati Dnipro raudteejaama, on sõjakuritegu, kuid oma eesmärki, panna ukrainlasi oma valitsust survestama alla andma, see ei täida, sest erinevad suured sõjad on näidanud, et sellist efekt need rünnakud ei anna, ütles "Ukraina stuudios" brigaadikindral reservis Alar Laneman.
Vene väed ründasid neljapäeva hommikul Dnipro raudteejaama perroonil seisvat rongi. Võimude teatel hukkus rünnakus vähemalt 14 ja sai vigastada veel vähemalt sama palju inimesi.
Laneman märkis, et kui venelaste eesmärk on murda Ukraina tahe, siis võtavadki nad selle eesmärgini jõudmist väga pragmaatiliselt ning taolisi rünnakuid tsiviilelanike vastu üritatakse juba ennetavalt põhjendada.
"Reeglina selliste rünnakute puhul eelneb mingi meediaoperatsioon või infooperatsioon näiteks stiilis, et Ukraina kavatseb mingit provokatsiooni, rünnates enda linna või küla või olulist objekti. Ja siis tulebki rünnak – näete, Ukraina tegi seda. Raudteejaama viimane rünnak, seal eelnes pikk sõnumite loetelu, et Ukraina kasutab oma infrastruktuuri, sealhulgas raudteed, vägede tehnika ja relvastuse transportimiseks ja seega need on õigustatud sihtmärgid. Aga rünnati selget reisirongi," lausus Laneman.
Dnipro rongijaama ründamine oli kõige puhtakujulisem sõjakuritegu ning sellele eelnenud kampaania järgi saab tuletada, et rünnak oli kavandatud Ukraina inimeste šokeerimiseks ja psühholoogiliseks kurnamiseks.
"Ja kuidagi siis loota, et Ukraina üldsus survestab valitsust alla andma või midagi taolist. Seda me oleme näinud terve sõja jooksul," märkis Laneman.
Ukrainlastel pole taoliste rünnakute tõrjumiseks piisavalt vahendeid, kuid venelaste lootus, et rahvas hakkab juhtidelt nõudma alla andmist, pole vähemalt ajaloo jooksul olnud õigustatud, ütles ta.
"Reeglina need (rünnakud) ei anna seda efekti, et sa murrad elanikkonna tahte massiliste rünnakutega, reeglina seda efekti ei ole," ütles Laneman.
Laneman märkis, et olenemata, kas Venemaa ründab rakettide või reaktiivdroonidega, on tsiviiltaristut raske kaitsta, sest keegi ei eelda, et seda hakatakse teadlikult ründama. Seega ei saa ka oodata, et Ukraina hakkaks näiteks raudteevõrgu ümber õhutõrjet paigutama, lisas ta.
Samas oli positiivne, et Oleškõ linnaelanike okupeerimine viidi läbi nii, et kokkulepitud vaherahu seal pidas, kuigi võib arvata, et Venemaa kasutas ära võimalust sinna vägesid koondada, ütles Laneman.
"Venelased on väga-väga leidlikud igasuguseid võimalusi ära kasutama ja oleks imelik, kui nad seda ei teeks," nentis ta.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Reimo Sildvee










