Meelis Oidsalu kirjutas Postimehe arvamusartiklis, et on suur oht, et sõjalise kaitse arengukava paisub üle meie võimaluste ning et enne valimisi tehakse kulutusi, mille hilisemate ülalpidamiskuludega ei arvestata.

Herem märkis, et Oidsalu hirmud on osaliselt põhjendatud, kuid et see risk tuleb võtta.

"Minu hinnangul meil on järgmised aastad üsna ohtlik olukord – kui Ukraina sõda lõpeb, siis Venemaa võib ähvardada meid ja seepärast peame me teatud võimed väga kiiresti valmis arendama ja võib-olla võtma riski, et nende ülalpidamine hiljem on veidi keeruline. Sel juhul me võime need asjad ka hiljem nii-öelda konserveerida. Aga Oidsalu hirmud on mõnes mõttes põhjendatud ja meie omakorda peame niikuinii selliste asjadega arvestama," lausus ta.

Herem lisas, et küsimus ei ole kuludega hakkamasaamises, vaid selles, mille arvelt ja kuidas hangitud võimeid ülal peetakse.

"Ülalpidamine tähendab asjade kasutamist. Kui sa paned asjad puuri ja neid ei kasuta, siis need ei kulu ja selle võrra ülalpidamine on ka lihtsam. Näiteks meil on liitlasi, kelle tankide läbisõidule on pandud väga suured piirangud, nii et neid tihtipeale õppustel kasutada ei saa, sest nad on oma aastase kilometraaži läbi sõitnud. Nii et see on ka üks võimalus, kuidas teha ülalpidamist jõukohasemaks," ütles ta.

Herem osales teisipäeval presidendi riigikaitse nõukogu istungil, kus esitles ettepanekuid, mida peaks lisama riigikaitse arengukavasse. Heremi sõnul on ettepanekute taga kaitseväe uued teadmised.

"Pärast jaanuarikuus esitatud ja veel mitte kinnitatud arengukava on kaitsevägi teinud väga palju teste, eksperimente, kust tuleb tarkus, kuidas manööverüksused näiteks peaksid sõdima. Ja Ukrainast oleme me õppinud päris palju, kuidas õhutõrje nõuded on muutunud, nii et need peaksid tulema sinna sisse. Mõned asjad veel, mis puudutab näiteks meie luurevõimekust," ütles ta.

"Aga kokkuvõttes ei ole midagi tehtud varem halvasti või valesti, lihtsalt on toimunud arengud, me oleme saanud targemaks ja need asjad tuleb sisse panna. Ja arengukava ei ole ainult ostunimekiri, see peab näitama eesmärke, nende saavutamise meetodeid, vastutavaid, nii et teatud laiapindsus tuleb ka riigikaitse arengukavas juurde kaitseministeeriumi poolt," lisas Herem.

Herem märkis, et see ei tähenda, et ilmtingimata oleks võimete arendamiseks raha juurde vaja, pigem saab eelmisi ettepanekuid asendada uutega.

"Üks võimalus on vaadata õhutõrje sees – kui need vahendid, mida me siiamaani oleme tahtnud hankida, mingite õhuründe vahendite vastu nii hästi ei tööta, siis neid saabki asendada teistega. Näiteks vähem osta mingisuguseid rakette ja osta teist tüüpi õhutõrjevahendeid, näiteks lennuvahendeid, õhk-õhk tüüpi õhutõrjet ja neid siis omavahel kombineerida ja vahetada lihtsalt nende osakaalu," lausus ta.

Herem täpsustas peale istungit toimunud pressikonverentsil, et ta ei arva, et Eesti teeb samme, mida hiljem ei suudeta üleval pidada.

"Me ei peaks seda tegema, küll aga me peaksime vaatama ohtusid, millised on järgmise nelja aasta jooksul. Ja nendes asjades tegema sammud, kui oht väheneb, siis meil on võimalus olemasolevaid võimeid juba vähem kasutada," lausus Herem.

"Ma ei arva, et me kuidagimoodi ennast lõhki praegu ostame. Ma seda küll ei näe. Samas rõhutan, et see oht, mis täna küll ei paista, materialiseeruvalt on siiski olemas," lisas ta.

Kerghävitajate soetamine on üks variant õhutõrje tugevdamiseks

Herem on varem öelnud, et Eesti võiks kaaluda kergete reaktiivhävitajate soetamist.

Herem ütles teisipäeval, et see teema ei ole laualt maas.

"Mina isiklikult ei ole kindel, kas need kerged hävitajad on mehitatud või mehitamata. Kas nad on ühte või teist tüüpi ja kui mitu neid on? Küll aga ma võin öelda, et meil tasub selle peale mõelda. Ukraina oktoobrikuu lahingutes 9000 õhusihtmärki hävitati lennukitelt, peamiselt reaktiividelt. Ma ei tea isegi praegu, mitu protsenti see kõigest on, aga märkimisväärne hulk. Meil tasub selle peale mõelda," lausus ta.

Riigikaitse nõukogus konkreetselt hävitajatest ei räägitud, vaid laiemalt õhutõrjest, märkis Herem.

"Täna on vara rääkida, mille kasuks me siis lõpuks otsustame. Küll aga need lahendused peavad olema nelja aasta plaanis," ütles ta.

Kaitseministeerium esitab riigikaitse arengukava valitsusele 15. detsembril ja fookus saab olema nelja-aastasel arengukaval, lausus Herem.

"Kümneaastane (arengukava)loomulikult jääb alles, aga nelja-aastases me vaatame täpsemalt, milliseid võimeid me välja arendame. Kümneaastases nii väga täpselt enam ei räägi võimetest, pigem sellest, kuidas olemasolevaid asju alal hoida ja milliste teemadega edasi liikuda," ütles ta