Erikomisjon tegi esmaspäeval toimunud kinnisel istungil konsensusliku otsuse, et riigi kaitseinvesteeringute keskusele (RKIK) ning kaitseministeeriumile esitatakse päring, et komisjon saaks tutvuda kogu kirjavahetusega, mis puudutab kontaktide loomist ja edasist suhtlust India ettevõttega Datasel ning Türgi moonatootja ARCA Defence`iga, lausus Kovalenko-Kõlvart.

Kovalenko-Kõlvarti sõnul viis ametliku päringuni RKIK-i direktori Elmar Vaheri väide, et kirjavahetus ei pruugi üldse oluline olla ning kogu kirjavahetuse kokku kogumine on väga mahukas töö. Seetõttu pole erikomisjon siiani saanud kirjavahetusega tutvuda.

"Meie jaoks tundus see (väide) imelik. Nii tegimegi täna konsensusliku otsuse, et meie poolt läheb välja päring, et tutvuda kirjavahetusega, mis on olnud nii Dataseliga kui ka ARCA Defence`iga – kuidas kontakt alguse sai ja ka järgnev kirjavahetus," lausus Kovalenko-Kõlvart.

Aega päringule vastamiseks anti RKIK-ile ja ministeeriumile 12. oktoobrini ehk esmaspäevani, mil riigikogu pärast istungivaba nädalat taas koguneb.

Komisjoni hinnangul võib hangetega seoses olla õhus veel üks kuriteokoosseis

Kovalenko-Kõlvart rääkis esmaspäevasel komisjoni istungil ka peaprokurör Astrid Asiga nii Euroopa Prokuratuuri veetavast kriminaalmenetlusest RKIK-i ja Dataseli vaheliste tehingute kohta kui ka riigiprokuratuuri 2025. aastal algatatud menetlusest.

"Arutasime, kui laiaulatuslikuks võib see kaasus kujuneda ja millal võidakse jõuda kahtlustuseni," märkis Kovalenko-Kõlvart.

Kovalenko-Kõlvarti sõnul huvitab teda, kuidas liigutakse edasi nüüd, kui komisjoni käsutuses olnud dokumentidest ilmnes, et RKIK eksitas aastaid riigikogu, sest riigieelarvete eelnõudesse oli sisse kirjutatud, et vahenduslepingutega riske ei võeta.

"Sellega aga suunati ju riigikogu hääletama (riigieelarve seaduse) eelnõu poolt. Keegi riskidest ei rääkinud. Mind huvitas, kas sellel võib olla kuriteokoosseisu tunnused, näiteks kelmus, kui see oli tahtlik," ütles ta.

Kovalenko-Kõlvarti sõnul kavatseb ta selle küsimuse esitada kolmapäevases infotunnis ka rahandusminister Jürgen Ligile, sest sellisel juhul eksitati ka rahandusministeeriumi, ning erikomisjon võib pöörduda tähelepanu juhtimiseks ka Euroopa Prokuratuuri poole.

"See, et riske ei võta, oli sisse kirjutatud 2024. aasta lisaeelarvesse, edaspidi ka 2025. ja 2026. aasta eelarvesse. Eraldi on välja toodud lause, et riigieelarvele riske ei teki. Riigikogu rahanduskomisjoni protokollidest selgus, et komisjoni esimees küsis, mis juhtub siis, kuid midagi valesti läheb, ja talle vastati, et ühtegi riski pole – mis oli ju vale," lausus Kovalenko-Kõlvart.

Nagu erikomisjon on aga teada saanud, oldi RKIK-is riskidest teadlikud ja teadlik oli ka kaitseministeeriumi juhtkond, kes nendel koosolekutel osales, lisas ta.

RKIK sõlmis 2024. aastal India ärimeeste ettevõttega Datasel S.R.L Ukrainale laskemoona ostmiseks ligikaudu 70 miljoni euro suuruse lepingu. RKIK tasus miljoneid eurosid ettemaksu, ent hiljuti tuli avalikuks, et ettevõte polnud varem ühtegi mürsku müünud ning sõjakraami asemel saadi vaid üha uusi lubadusi.