Riigil lisaraha pole: Patarei muuseumi näitusest lõigati kolmandik välja

Tallinnas Patarei vanglas avatav kommunismikuritegude muuseum pidi eelarvekärbete tõttu ekspositsioonist eemaldama nii audiogiidi kui ka holokausti teema-ala. Kuna justiitsministeeriumil lisaraha anda pole, puudub Eesti Mälu Instituudil kindlus, kuidas muuseumi üldse töös hoida.
2018. aastal tegi valitsus otsuse rajada Tallinnasse endisesse Patarei vanglasse rahvusvaheline kommunismikuritegude muuseum ja uurimiskeskus. Plaanid olid uhked: 5000 ruutmeetril laiuvasse muuseumisse pidi tulema Läänemere piirkonnas esimene nii mastaapne kommunistlike režiimide kuritegusid ja toimimismehhanisme käsitlev ekspositsioon.
Nüüd ütleb muuseumi kureeriva Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige ajaloolane Martin Andreller, et praeguseks justiitsministeeriumist eraldatud rahastusega ekspositsiooni täies mahus välja ehitada ei ole võimalik.
"Ekspositsiooni hanget välja kuulutades sai juba umbes 35 protsenti sisust kärbitud," lausus Andreller. Kärbitud sai Andrelleri sõnul audiogiid, terve holokausti teema-ala, kuid samuti teisi teemablokke ja tehnilisi lahendusi, et mahtuda selle eelarve piiresse, mida muuseumil sellel ajahetkel oli võimalik tagada.
"Täna läheme me avamisele vastu tugevalt kärbitud ekspositsiooniga, mis ei ole kõik sellest tervikust, mida muuseumiprojekti ette valmistades läbi mõeldud sai. Samas on teadmata see, kas ja kuidas on lahendatud järgmise aasta eelarve, millest tuleb muuseum reaalselt avada, käigus hoida ja kõik teenused külastajatele tagada," lausus Andreller.
Ekspositsiooni täielikuks avamiseks on puudu pool miljonit eurot, personalikulud tulevad sellele veel lisaks, sõnas Andreller.
"Kärbitud kujul ekspositsioon 14. juuniks küll valmib, kuid täna puudub kindlus ja teadmine järgmise aasta eelarve suuruse osas ning seega on võimatu planeerida avamiseelseid tegevusi, nagu turundus, kommunikatsioon, haridusprogrammid, personalipalkamine tegevusteks ning muuseumi igapäevast käigushoidmist. Halvemal juhul selleks rahastust ei tule ja siis pole millestki seda muuseumit ka 14. juunil avada," lausus Andreller.
"Seni me pole ju muuseumi pidanud. Eks need uksed juunis ju kuidagimoodi avanevad, aga kui palju inimesi ka meile külastama jõuab, pole teada, sest peame muuseumi ju kuidagi ka turundama ja reklaamima, aga selleks tuleks palgata juurde inimesi," lisas ta.
"Justiits- ja digiministeerium pole meile öelnud, et me ei saa midagi, aga mingit kinnitust järgmise aasta eelarve osas meil pole, kuigi andsime neile teada, kui palju kulub raha muuseumi avamiseks. Taotlesime 2,4 miljonit eurot, et teha ekspositsioon sajaprotsendiliselt valmis," rääkis Andreller.
Andrelleri sõnul pole ministeerium ka neile teada andnud, millal info järgmise aasta eelarve kohta tuleb, või kui suures summas oleks lootust sealt rahastust saada. "Ministeeriumis pole vastavat määrust veel vormistama hakatud," lausus Andreller.
Et eelarvesse lisa saada, on muuseum oma kodulehe kaudu annetusi koguma hakanud. "Meid on varemgi eraisikud toetanud," sõnas Andreller.
Ministeerium: kulud on kasvanud, meil lisaraha pole
Justiitsministeerium tunnistas, et raha neil muuseumi tegevustoetuseks pole, ressurssi kavatsetakse neile anda projektipõhiselt. Kui palju täpselt, selgub peale riigieelarve vastuvõtmist.
"Järgmise aasta riigieelarve kärped puudutavad kõiki ministeeriume ja ametkondi, paraku ei jää puutumata ka sihtasutused, millele justiits- ja digiministeerium valdkondlikke toetusi jagab," sõnas ministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni juht Rein Oidekivi.
Oidekivi märkis, et muuseumi järgmise aasta eelarve täpsustub pärast riigieelarve vastuvõtmist riigikogus. "Tulenevalt 29. detsembril 2025 jõustunud riigieelarve seaduse muudatusest peab SA Eesti Mälu Instituut senise tegevustoetuse asemel taotlema toetust projektipõhiselt," lisas ta.
Oidekivi lisas, et juba mõnda aega on olnud selge, et aastaid tagasi kavandatud ekspositsiooni ei ole võimalik avamispäevaks täies mahus valmis saada.
"Teenuste hinnad ja muud otsesed ning kaudsed kulud on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ja ministeeriumil ei ole võimalik lisaraha leida. Osa kavandatud ekspositsioonist ja vajalikest tehnilistest lahendustest valmib järgnevatel aastatel vastavalt rahalistele võimalustele ja vahendite lisandumisele," selgitas ta.
Patarei vanglasse rajatava rahvusvaheline kommunismikuritegude muuseumi 2018. aasta kevadel toimunud rahvusvahelise ideekonkursi võitis Jaapani arhitekt Shuhei Endo tööga "Punane erosioon". Enne suuremahulist renoveerimist avati Patarei idatiivas 2019. aastal populaarne ajutine näituseala "Kommunism on vangla".
2024. aasta septembris asetati tulevasele muuseumile pidulikult nurgakivi. Muuseumi avamine oli esialgu kavandatud juuniküüditamise 85. aastapäevale tänavu 14. juunil, kuid avamist lükati aasta võrra edasi.
Toimetaja: Mari Peegel










