Harju maakohus mõistis Yermolayevi kevadel süüdi telefonikelmusi toime pannud kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises.

Alates 2017. aastast lõi ja juhtis Yermolayev koos kolme teise mehega Ukrainas eri linnades olevate petukõnedele spetsialiseerunud kontorite võrgustikku. Kannatanutele pakuti telefoni teel olematuid investeerimisvõimalusi ja nii peteti neilt aastatel 2019–2022 välja üle saja miljoni euro ning sellest hinnanguliselt 5,4 miljonit eurot saadi Eesti inimestelt.

Yermolayev soostus tasuma Eesti riigile 8,5 miljonit eurot.

Politsei tuvastab grupeeringu ohvreid, et neile välja petetud raha tagasi maksta.

Riigiprokurör Jürgen Hüva sõnul on eesmärk maksta raha tagasi kõigile kannatanutele, kelle puhul saab prokuratuur kinnitada, et nad said grupeeringu tegevuse tõttu kahju.

Prokuratuur tuvastas kriminaalasja materjalide põhjal ligi 500 inimest Eestis, kes võisid grupeeringu tegevuse tõttu kahju saada. Praeguseks on politsei teinud kindlaks ligi 100 inimest, kelle puhul on vajalikud andmed olemas, et neile raha tagasi kanda.

"Töö ülejäänud võimalike kannatanutega jätkub. Lõplik kannatanute arv ja neile väljamakstav summa on seega veel selgumisel. Lahendada tuleb ka nende kannatanute juhtumid, kes on tänaseks surnud," sõnas Hüva.

Kannatanutele tehakse väljamaksed Yermolayevilt konfiskeeritud 8,5 miljonist eurost. 

"Kui inimesele tekitatud kahju suurus on tuvastatud, on eesmärk maksta talle tagasi kogu tuvastatud kahju. Pärast kannatanutele väljamaksete tegemist jääb ülejäänud osa konfiskeeritud summast riigi tuludesse," lisas Hüva.

Politsei on kõigi teadaolevate võimalike kannatanutega e-posti teel ühendust võtnud ning kõik need kirjad saadeti välja enne novembrit. Paljud inimesed ei ole politsei kirjale veel vastanud. 

"Selle põhjuseks võivad olla vananenud kontaktandmed, aga ka kahtlus, et kiri ise võib olla pettus. See ettevaatlikkus on igati mõistetav, sest kelmid võivad proovida politsei pöördumisi matkida," ütles Hüva.

Hüva juhtis tähelepanu, et kui inimene saab praegu kirja, milles väidetakse, et see puudutab Jermolajevi juhitud grupeeringu tekitatud kahju hüvitamist, ei ole tegemist politsei poolt selle protsessi raames saadetud kirjaga. 

"Politsei kirjad saadeti ametlikult @politsei.ee lõpuga meiliaadressilt ja eesti keeles. Politsei ei kasuta kannatanutega suhtlemiseks advokaadibüroosid ega teisi juriidilisi esindajaid. Samuti ei palu politsei inimesel end PIN-koodidega tuvastada ega teha rahalisi ülekandeid,"  rõhutas Hüva.

Prokuratuur julgustab politseilt varem kirja saanud inimesi oma postkasti kontrollima ja kirjale vastama. "Kui kirja ehtsuses tekib kahtlus, tuleks saatja aadress hoolikalt üle kontrollida ning vajadusel võtta politseiga ühendust ametlike kontaktide kaudu."

Paralleelselt töötavad prokuratuur, politsei, rahandusministeerium ning justiits- ja digiministeerium selle nimel, et lahendada väljamaksete tehniline korraldus.

Peaprokurör Astrid Asi märkis ERR-ile, et 100 isiku osas on prokuratuur tuvastanud kahjusummad ning neil inimestel on tõenäoliselt võimalik raha tagasi saada juba tänavu.