Kortermaja ühistu sai põlenguvaidluses kindlusfirma vastu kohtus võidu

Harju maakohus jättis rahuldamata kindlustusandja nõude Tallinna Pae tänava korterelamus toimunud tulekahju järel hüvitatud kahju tagasisaamiseks korteriühistult ja ühe korteri omanikult. Kohus rõhutas, et ka kindlustusandja tagasinõude esitamisel tuleb järgida hea usu põhimõtet ning arvestada kahju kujunemise kõiki asjaolusid.
Vaidlus puudutas 7. aprillil 2022. aastal Pae tänava kortermajas toimunud tulekahju. Kindlustusandja oli hüvitanud kuue korteriga seotud kahjustusi ja kulusid ning nõudis menetluse lõpuks korteriühistult ja ühelt korteriomanikult 145 086,26 eurot. Nõue hõlmas muu hulgas korterite taastamist, kahjustatud kodust vara ning ajutise eluaseme kulusid.
Kindlustusandja tugines väitele, et tulekahju sai alguse ühe korteri kamina korstnast ning hoone tuleohutuslikud puudused suurendasid kahju.
Kohus ei pidanud tõendatuks, et tulekahju sai alguse nimetatud korstnast. Samuti ei tuvastanud kohus korteriühistu kaasomandi valitsemise kohustuse rikkumist. Ühistu kohustuse rikkumise puudumine ei välista siiski iseenesest kõiki kahju hüvitamise nõudeid, mistõttu käsitles kohus ka nõude muid õiguslikke aluseid ja hüvitise vähendamist.
Kindlustusandja selgitas kohtule, et ta ei kontrollinud lepingute sõlmimisel hoone üldist seisukorda, sest kindlustas üksikuid kortereid ning ei pidanud hoone üldist seisukorda nende kindlustamisel määravaks. Tagasinõuet põhjendas ta aga just hoone väidetavate ehituslike ja tuleohutuslike puudustega.
Kohtu hinnangul tuleb sellist vastuolu nõude hindamisel arvestada. Korteri seisukorda ja kahjustumise ohtu mõjutavad ka hoone katus, kandekonstruktsioonid ja tuleohutuslahendused. Professionaalne kindlustusandja peab oskama määratleda riskihindamiseks vajaliku teabe ning esitama selle saamiseks arusaadavad küsimused, leidis kohus.
See ei tähenda, et enne iga kindlustuslepingu sõlmimist tuleks teha hoone tehniline audit, lisas kohus. Samuti ei välista kontrollimata jätmine automaatselt hilisemat tagasinõuet. Hea usu põhimõtte kohaldamisel on määrav poolte käitumine ja konkreetse nõude esitamise asjaolud tervikuna.
Kohus ei eitanud korterite ja koduse vara kahjustumist. Põhjendatud olid ka ajutise eluaseme kulud, sest hoone oli tulekahju järel elamiskõlbmatu, elektrivarustus puudus ning esines ulatuslik niiskus.
Eraldi tuli aga hinnata, millist kahju suurenemist saanuks mõistlike puhastamis- ja kuivatamistoimingutega vältida. Samuti arvestas kohus hoone tulekahjujärgse kaitseta jäämise asjaolusid. Kohus leidis alternatiivse põhjendusena, et isegi korteriühistu hüvitamiskohustuse olemasolu korral oleks kõiki asjaolusid arvestades kahju täielik jätmine ühistu kanda mõistlikult vastuvõtmatu, ning vähendas hüvitise nullini.
Kohus märgib, et kindlustusandja tagasinõue korteriühistu vastu ei ole automaatselt välistatud. Nõude põhjendatust tuleb hinnata iga juhtumi asjaolude, vastutuse aluse ja kahju kujunemise järgi.
Kohtulahend ei ole jõustunud.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ETV saade "Impulss" kajastas mullu aprillis, et toona kolme aasta eest Tallinnas tuleroaks langenud Pae tänava kortermajal polnud senini päris katust peal, sest kindlustusfirma keeldus kulusid katmast.
77 korteriga maja karbi ja -katuse kindlustus oli korteriühistul sõlmitud Norra firmaga Gjensidige.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









