Eesti uued filmilinnakud asuvad välisprojektide nimel võistlema

Tallinnfilmi juht Joonas Tartu sõnul hakkab Tallinna filmilinnak paratamatult Ida-Virumaale kerkinud filmilinnakuga konkureerima. Õigete eelduste täitumisel jätkub kliente aga mõlemale.
Paljassaarde kavandatavas Tallinna filmilinnakus peaks plaani järgi ehitus algama juba järgmisel aastal. Linnakusse tuleb kolm tipptasemel filmistuudiot, millest kõige suurem mahutab ligi 2500 inimest. Muuhulgas saaks seal korraldada ka kontserte ja suurüritusi.
Tallinna filmilinnaku kompleksi projekteerimiseks ja ehitamiseks kuulutati alles kuu aega tagasi välja rahvusvaheline riigihange. Tallinnfilmi juht Joonas Tartu sõnul peaks linnak valmima juba ülejärgmisel aastal.
"Põhiprojekt on meil valmis, selle alusel on hange välja kuulutatud ja see on päris põhjalik. Kõik ettevalmistused on tehtud ja nüüd jääb üle ainult oodata, et Eesti või rahvusvahelised ehitajad teevad oma pakkumised," ütles Tartu.
Tartu rääkis, et filmilinnakusse tuleb kokku kolm tipptasemel filmistuudiot, mis kõik vastavad kõige kõrgematele akustilistele ja filmistuudio tingimustele.
Muuhulgas saaks nendes stuudiotes teisese tegevusena korraldada ka etendusi ja kontserte. Kokku mahuks sinna 5000 inimest. Kõige suuremasse stuudiosse üksi peaks mahtuma aga ligi 2500 inimest. Võrdluseks – näiteks Alexela kontserdisaali mahub istuma 1800 inimest. See tähendab, et Unibet Arena ja Tondiraba jäähalli järel oleks tegu Tallinnas suuruselt kolmanda ürituste korraldamise kohaga.
Joonas Tartu sõnul on siin aga omad agad.
"Esimene asi ja oluline postulaat, mille me koos kolleegidega paika panime, on see, et filmitegevus ja stuudio vastavus vajalikele nõuetele on puutumatu. Oleme teinud kõik saalid ja ruumid sellest vaatenurgast lähtuvalt ja see seab teisesele tegevusele teatud piirangud ja pudelikaelad," lausus Tartu.
"Esiteks akustika poolest eeldab filmitegemine, et see on matt ruum – kui sa plaksutad, siis ei toimu mingeid järelkajasid, see on hästi kinni pandud. Rokkkontserte saab korraldada – kõik, mis puudutab võimendatud heli, toimib. Seda kõike saab, aga puhta heliga võib olla keerulisem. Teine suur pudelikael nende ürituste kontekstis on see, et hoone ei ole mõeldud saalidele lisaks selliste inimmahtude vastuvõtmiseks," lausus Tartu.
"Seal ei ole täiendavat hajumisala, garderoobide ala, baaride ja restoranide ala nii palju. Kui mõtleme, et nendes kõikides saalides oleks üheaegselt võimalik korraldada festivali, kus on kokku 5000 inimest, siis tekib väga suur probleem, kuidas seda publikut liigutada ja teenindada," selgitas ta.
Oktoobris avati Ida-Virumaal Jõhvis aga veel üks filmilinnak. Praeguse seisuga Eesti suurim ja moodsaim filmilinnak maksis kokku 16 miljonit eurot. Tartu ütles, et ka temas tekitas alguses küsimusi, et miks on Eestile vaja kaht filmilinnakut.
"Kui ma olen sellesse valdkonda sisse elanud ja vaatan, mis seal toimub, siis ma ütleksin, et kui filmirahastus täna säilib ja areneb, siis ta ei tekita minus küsimusi. Ida-Viru projekti puhul on ka natukene teistsugused mõõtmed, mida seal soovitakse saavutada – täiendavad töökohad, areng ettevõtete tekkimises," nentis Tartu.
Tallinnfilmi juht nentis, et kaks filmilinnakut hakkavad teineteisega välismaiste filmiproduktsioonide pärast konkureerima.
"Neil on mõningad asjad teistmoodi, meil on mõned asjad teistmoodi – neil on näiteks 2000-ruudune saal, meil seda ei ole. Me oleme mõneti erinevad, aga konkurentsimoment on kindlasti olemas. Praegu on teooria pinnalt hea öelda, et me töötame hästi palju koos. Eesti kui sihtpunkti osas saame väga palju ära teha. Alati võib ju idealistlikult mõelda ja öelda, et äkki meil õnnestub seda tööd pikas või lühikeses perspektiivis nii hästi teha, et suudame kõik need ajad ära täita ja lõpuks suurt kokkupõrget omavahel ei teki. Et me kõik saame ilusti söönuks ja see asi toimib," lisas ta.
Toimetaja: Mari Peegel









