Sõja 1728. päev: Krimmi sild sai Ukraina rünnakus tõsiselt kahjustada
Ukraina relvajõud ründasid ööl vastu teisipäeva okupeeritud Krimmi poolsaart Venemaaga ühendavat maantee- ja raudteesilda. Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas, et Venemaa saab Põhja-Korealt kümneid rakette kuus.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 17. novembril kell 20.45:
- Ukraina ründas teist päeva järjest Krimmi silda;
- Seitse Venemaa drooni sisenes Moldova õhuruumi;
- Siberis kukkus alla Vene sõjalennuk;
- Ukraina süüdistab Venemaad päästeoperatsiooni tahtlikus ründamises;
- California kuberner käis üllatusvisiidil Ukrainas;
- Ukraina droonid ründasid Gazpromi naftatöötlemistehast;
- Zelenski: Venemaa saab Põhja-Korealt kümneid rakette kuus;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1620 sõdurit.
Ukraina ründas teist päeva järjest Krimmi silda
Ukraina relvajõud ründasid ööl vastu teisipäeva okupeeritud Krimmi poolsaart Venemaaga ühendavat maantee- ja raudteesilda kodumaiste rakettidega Flamingo. Ukraina ründas droonidega silda ka päev varem, peatades seal liikluse mitmeks tunniks.
Ukrainian forces are mounting a massive drone and missile attack on the Crimean Bridge tonight, scoring multiple hits on the already damaged key road span at Kerch. https://t.co/wXgT4Bl8C9
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) November 17, 2026
Venemaa poolt ametisse nimetatud Krimmi juht Sergei Aksjonov kinnitas järjekordset rünnakut ja teatas, et liiklus sillal peatati. Kahjude ulatus ei ole veel teada. Rünnak toimus vahetult pärast Venemaa ulatuslikku ballistiliste rakettide rünnakut Ukraina vastu.
Ukraina meedia teatel tabas silda neli Ukraina tiibraketti. Üks rakett tabas väidetavalt silla keskmist kaart, põhjustades selle osalise kokkuvarisemise.
Soome rahvusringhäälingu Yle faktikontrolli meeskonna andmetel levivad sotsiaalmeedias ehtsad fotod, mis kinnitavad silla osalist kokkuvarisemist. Piltide põhjal on silla sõiduteepoolne kaar kokku varisenud ning üks sõidutee lõik näib olevat täielikult hävinud.

Meedias levivad veel väited, et Krimmi silla purustused võisid sulgeda ka Kertši väina laevaliiklusele. Rusud paiknevad väidetavalt umbes 12 meetri sügavusel, takistades laevade läbipääsu.
Venemaa valitsus koguneb erakorralisele istungile, teatas riigimeedia teisipäeval pärast seda, kui Ukraina rünnak Venemaad annekteeritud poolsaarega ühendavale Krimmi sillale tekitas märkimisväärset kahju.
Ukraina teatel oli viimane rünnak mitmenädalase operatsiooni seitsmes etapp. Ukraina sõjavägi hävitas enne põhirünnakut järk-järgult Venemaa õhutõrjesüsteeme, radareid ja elektroonilise sõjapidamise seadmeid. Ukraina kasutas silla ründamiseks droone ja rakette.
"Peagi toimub asepeaminister Marat Husnullini eesistumisel valitsuskomisjoni koosolek, et tegeleda Krimmi silla rünnaku tagajärgedega," teatasid riiklikud uudisteagentuurid valitsuse avaldusele viidates.
Kreml väitis, et kahjustada saanud Krimmi sild taastatakse ja ehitatakse "veelgi paremaks".
"Krimmi sild. Sanktsioneeritud," kirjutas Ukraina presidendi sanktsioonivolinik Vladyslav Vlasiuk sotsiaalmeedias.
19 kilomeetri pikkune sild ühendab Kertši väina kaudu Venemaa Krasnodari kraid Venemaa okupeeritud Krimmi poolsaarega.
Pärast Venemaa 2014. aasta Krimmi okupeerimist ehitatud silla maanteeosa avati 2018. aastal ning reisirongiliiklus algas 2019. aastal.
Sild on olnud Ukraina rünnakute sihtmärgiks alates Venemaa täieulatusliku sissetungi algusest.
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) kinnitas oma avalduses, et "üks metallkaartest ja selle all olev autodele mõeldud sildehitis hävisid täielikult".
"Venelased on aastaid veennud kogu maailma, et Krimmi sild on planeedi üks kaitstumaid objekte. Täna on osa sellest merepõhjas. Lisaks silla varisemisele on taas kõikuma löönud ka müüt Venemaa Föderatsiooni vägevusest," lisas SBU.
Krimmi sild on Venemaa vägedele ülioluline varustus- ja transporditee okupeeritud Ukraina aladele.
Sillal on ka tohutu sümboolne väärtus. Nelja miljardi dollari suurune projekt oli poliitiline avaldus, mis pidi kinnistama Venemaa presidendi Vladimir Putini silmis tema ühe suurima "saavutuse", Krimmi annekteerimise.
Sild on olnud Ukraina rünnakute korduv sihtmärk. Kuigi 2022. aasta oktoobris ja 2023. aasta juulis sai sild märkimisväärselt kahjustada, ei suutnud kumbki rünnak seda kasutusest välja viia.
Seitse Venemaa drooni sisenes Moldova õhuruumi
Moldova kaitseministeeriumi teatel sisenes Venemaa viimase massirünnaku ajal Ukraina vastu Moldova õhuruumi seitse drooni. Neist üht, Shahed-tüüpi drooni, märgati lendamas pealinna Chișinău kohal.
Kaitseministeeriumi andmetel kukkusid viis drooni alla Cheltuitori, Pohorniceni, Pohrebeni, Cuhureștii de Josi ja Băxani küla lähedal.
Võimalikust kuuendast allakukkumisest on teatatud Ocnița rajoonis, samas kui seitsmes droon kadus seiresüsteemidest Leova linna lähedal.
Inimohvritest teatatud ei ole.
Moldova president Maia Sandu mõistis hukka järjekordse Venemaa sissetungi riigi õhuruumi.
Ta märkis, et moldovlased on mures, kuna see näitab, et Moskva ei hooli neutraalsusest, suveräänsusest ega inimelust.
"Moldova soovib rahu. Moldova teeb rahu nimel tööd. Meil puudub endiselt vajalik kaitsevõimekus, et end meie julgeolekut ohustavate droonide eest kaitsta," lisas Sandu.
"Just seetõttu mõistame seda ebainimlikku sõda jätkuvalt hukka ja nõuame Venemaa vastu sanktsioone, kuni ta on sunnitud selle lõpetama," ütles Sandu.
Venemaa droonide tungimine Moldova õhuruumi on muutunud üha sagedasemaks.
Pärast seda, kui Venemaa droon rikkus Moldova õhuruumi ja kukkus ühes riigi keskosas elamute lähedale, kuulutas Moldova 23. oktoobril Venemaa saatkonna töötaja persona non grata'ks.
12. novembril leidis Moldova politsei Ukraina lõunaosas asuva Odessa oblastiga piirnevalt alalt droonirususid.
Siberis kukkus alla Vene sõjalennuk
Teisipäeval kukkus Siberis alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk An-12. Õnnetuses hukkus 17 inimest, teatasid kohaliku võimud ja telekanal Ren TV.
Õnnetus toimus Edela-Siberis Kemerovo oblastis Jagunovo küla lähedal. Kuzbassi kuberner Ilja Seredjuk teatas õnnetusest kohaliku aja järgi umbes kell 21.30.
Seredjuki sõnul on kohale saadetud meedikud, politsei, päästeteenistused ja rahvuskaardi väeosad.
Ren TV andmetel üritas meeskond põlevat lennukit viimase hetkeni elumajadest eemale juhtida.
Lennuk oli teel Siberis asuvast Novosibirskist Krasnojarski krai Kanski linna.
Õnnetuse põhjust pole seni avaldatud.
Antonov An-12 on 1950. aastatel välja töötatud neljamootoriline turbopropelleriga sõjaväe-transpordilennuk, mida on laialdaselt kasutatud sõdurite, sõjatehnika ja lasti veoks.
Venemaa sõjaväelennukid on transiitlendude ja õppuste käigus korduvalt sattunud lennuõnnetustesse, millest mitmed on lõppenud surmaga.
Oktoobris kukkus Venemaa sõjalennuk Su-30 alla harjutuslennu ajal Kaliningradi oblastis.
Ukraina süüdistab Venemaad päästeoperatsiooni tahtlikus ründamises
Ukraina ametnikud süüdistavad Venemaad pääste- ja otsingutööde sihikule võtmises kaks nädalat pärast seda, kui rindejoone lähedal asuvas külas toimunud ohvriterohkes rünnakus hukkus vähemalt 72 inimest, kirjutab BBC.
Ukraina teatel ründas Venemaa 2. novembril Komõšuvahha külas asuvat humanitaarabikeskust kaks korda järjest. Väidetavalt kasutati rünnakus ka 3000-kilogrammist lennukipommi, mis tabas varjendit, kuhu elanikud olid ohutuse eesmärgil põgenenud.
Rünnakule järgnenud päevadel postitatud ja kontrollitud piltidel on näha sündmuskohal purunenud päästesõidukeid ja kaevemasinaid.
Ukraina Riiklik Hädaabiteenistus (DSNS) kinnitas väljaande BBC Verify ajakirjanikele, et päästetööde ajal toimus mitu Venemaa rünnakut.
DSNS-i andmetel said praeguseks lõppenud operatsiooni käigus vigastada kolm politseinikku, neli päästetöötajat ja kaks päästekoera ning kahjustada viis sõidukit.
Kuna DSNS-i teatel on hukkunute arv tõusnud vähemalt 72 inimeseni, on Komõšuvahha ründamine Ukraina sõja ohvriterohkuselt teine üksikintsident.
Juhtumit uuriv Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) luureohvitser Oleksi, ütles, et päästesõidukid olid selgelt märgistatud. Ta süüdistas Venemaad humanitaarabi varustuse tahtlikus hävitamises.
Oleksi lisas, et küla taristu ja Komõšuvahhasse jäänud inimesed on samuti pidevalt droonide ja pommide sihtmärgiks.
Ta süüdistas Venemaa vägesid otseses terroris tsiviilisikute, et muuta rindejoonel elamine võimatuks.
BBC Verify on kinnitanud Ukraina politsei jagatud videote ehtsust, millel on näha, kuidas päästetöötajad sündmuskohal hüüavad 2. novembri rünnakule järgnenud päeval "Droon, droon!" ja jooksevad varju otsima. Samuti on näha rühma inimesi, kes annavad ohvrile esmaabi.
Oleksi sõnul tegutsesid päästemeeskonnad pideva rünnakuohu all. "Vaenlane teab suurepäraselt, et sisuliselt toimub seal humanitaaroperatsioon hukkunute otsimiseks," märkis ta.
BBC Verify on palunud Venemaa kaitseministeeriumilt konkreetselt Komõšuvahha rünnakute kohta kommentaari, kuid pole vastust saanud.
Venemaa kaitseministeeriumi 2. novembril tehtud üldises avalduses märgiti, et rünnakud olid suunatud kogu riigis Ukraina sõjaväe kasutatava energia- ja transporditaristu pihta.
Kuigi Komõšuvahhas ei ole sõjalisi ega tööstuslikke objekte, asub see olulise marsruudi lähedal, mida Ukraina väed kasutavad liikumiseks, varustamiseks ja evakueerimiseks.
Varasemate teadete kohaselt ründasid venelased küla ka 28. oktoobril.
Kohalikud elanikud suundusid 2. novembril varjendi juurde pärast seda, kui kohalikus Telegrami grupis anti teada, et abi jagatakse ajavahemikus 10.00–12.00. Ukraina võimude teatel tabas esimene rünnak kell 9.45 kohaliku aja järgi maapealseid hooneid, tappes ühe naise.
Ukraina politsei avaldatud ja BBC Verify poolt analüüsitud kehakaamerate salvestistel on näha inimesi, kes üritavad kannatanut rusude alt vabastada, enne kui teatavad tema surmast.
Kogu videomaterjali ulatuses on politseiraadiotest kuulda hoiatusi peatsest teisest rünnakust ning inimestel palutakse joosta maa-alusesse varjendisse.
Samas videos, mis on üles võetud umbes tund pärast esimest rünnakut, on hiljem näha inimesi varjendis. Nende vaikselt oodates kostub vali plahvatus ja pilt läheb pimedaks.
Hiljem filmitud videost sündmuskohal selgub, et laipu tuuakse välja otse varjendi kohal asuvast suurest kraatrist.
Rahvusvahelise õiguse eksperdid ütlesid BBC Verifyle, et Venemaa pani toime sõjakuriteo, kui ründas teadlikult päästetöötajaid.
Ukraina droonid ründasid Gazpromi naftatöötlemistehast
Ööl vastu teisipäeva korraldasid Ukraina väed järjekordse droonirünnaku Baškiirias asuva Gazprom Nefthehim Salavati naftakeemiatehase vastu. Tehases puhkes tulekahju, võimalikud kahjustused pole veel teada.
Salavati kompleks asub Kiievist umbes 1750 kilomeetri kaugusel ning on üks Venemaa suurimaid naftatöötlemis- ja keemiatööstusettevõtteid. Selle aastane töötlemisvõimsus ulatub 10 miljoni tonnini. Ukraina on kompleksi varemgi droonidega rünnanud, viimati 8. oktoobril.
California kuberner käis üllatusvisiidil Ukrainas
Ukrainasse saabus esmaspäeval üllatusvisiidile USA California osariigi demokraadist kuberner Gavin Newsom, kes tegi avalduse Ukraina toetuseks ja teatas humanitaarabist sõjaväehaiglatele.
Kuberner külastas Lvivis Lõtšakovskõi kalmistul Ukraina sõdurite haudu ning tutvus haavatud sõjaväelaste ja tsiviilisikute taastusravi keskusega.
Newsom käis Lvivis ka ettevõtetes, mis tegelevad kaitsetehnoloogia, sealhulgas droonide, maismaarobotite ja raadiosidesüsteemide arendamisega.
Ta kinnitas, et oma visiidiga väljendab ta toetust Ukrainale sõjas Venemaa vastu.
"Ukraina rahvas ei valinud seda sõda. Ükski oma vabaduse eest võitlev rahvas ei peaks endalt küsima, kas ta on üksi. Ukraina rahva vaprus on inspireerinud vaba maailma. Talle tuleb vastata muutumatu toetusega," ütles Newsom.
Zelenski: Venemaa saab Põhja-Korealt kümneid rakette kuus
Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas esmaspäeval, et Venemaa saab Põhja-Korealt kümneid rakette kuus.
"Kahjuks saab Venemaa Põhja-Korealt juurde ballistilisi rakette. Jutt käib kümnetest rakettidest kuus," rääkis Zelenski.
Põhja-Koreast on saanud Venemaa üks lähemaid liitlasi alates täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aastal.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1620 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 627 040 (+1620);
- tankid 12 482 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 25 813 (+6);
- suurtükisüsteemid 52 516 (+52);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2282 (+4);
- õhutõrjesüsteemid 1762 (+0);
- lennukid 452 (+0);
- kopterid 356 (+0);
- maapealsed robotisüsteemid 3176 (+10);
- operatiivtaktikalised droonid 611 870 (+1494);
- tiibraketid 5196 (+0);
- laevad/kaatrid 35 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 176 451 (+521);
- eritehnika 4913 (+4).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Valner Väino
Allikas: The Kyiv Independent, BNS, BBC, Reuters









