Kuna veekogul ei olnud võimalik nende püügivahendite omanikke tuvastada, eemaldati kõik jadades olnud silmutorbikud püügilt ning hoiustati keskkonnainspektsioonis.

Praegu sügisel on silmupüügi kõrghooaeg, kuid silmupüügil tuleb arvestada kehtivate nõuetega. Jõesilmusid saavad püüda vaid kalapüügiluba omavad kutselised kalurid, kusjuures püügiloal on märgitud ka lubatud silmutorbikute arv. Harrastuspüügiks silmupüügilube ei väljastata.

Jõesilmude rikkaim jõgi on meil Narva jõgi, kus saab kõigi väljastatud lubade alusel püügile panna maksimaalselt 15 000 silmutorbikut.

"Kuna nõudlus silmude järele on suur, leidub kahjuks kalureid, kes asetavad püügile lubatust rohkem püügivahendeid. Sellele viitab asjaolu, et keskkonnainspektsiooni poolt püügilt kõrvaldatud silmutorbikute jadad olid paigaldatud seaduslikult püügil olevate püügivahendite ligidusse. Samuti ei ole kutselistelt kaluritelt tulnud teateid võõraste püügitegevusest selles piirkonnas," ütles kalakaitseosakonna peainspektor-nõunik Ivo Kask.

Ebaseaduslikult püügile asetatud püügivahendite tõttu väheneb ausalt püüdvate kalurite saak, seega peaksid kalurid ise olema huvitatud, et silmupüük toimuks nõuetekohaselt. Keskkonnainspektsioon ootab kaluritelt ka suuremat koostööd.

Seadusevastasest tegevusest veekogul saab teatada inspektsiooni valvetelefonile 1313.

Ebaseadusliku silmupüügi nagu muudegi kalapüüginõuete rikkumise korral võib kalurist seaduserikkujat trahvida kuni 1200 euro suuruse trahviga. Kui seaduserikkumise toime pannud juriidiline isik, võib rahatrahv ulatuda kuni 3200 euroni. Lisaks sellele tuleb  hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.

Narva jõel toimunud kontrolli ajal sai inspektsioon positiivset tagasisidet harrastuspüüdjatelt, kes on tähistamata püügivahendite kõrvaldamisest samuti huvitatud, sest harrastuspüügil kasutatavad õnged võivad kergesti tähistamata püünistesse takerduda.