Internetivabadusest kõneldes rõhutas Kokk, et virtuaalne väljendusvabadus on Eesti jaoks inimõiguste lahutamatu osa. "Seetõttu leiame, et kõigil peab olema võimalus ja õigus end ka internetikeskkonnas vabalt väljendada - see on inimõigus," rääkis ta.

Internetivabaduse toetamise ja kaitsmise seisukohalt on Koka sõnul tähtis koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega, kodanikuühiskonna esindajate ja ettevõtjatega. "Ka UNESCO-l on tähtis roll virtuaalse väljendusvabaduse edendamisel nii ÜROs kui ka teistes rahvusvahelistes koostöövormides," ütles Kokk.

Ta avaldas ka heameelt UNESCO ja Internetivabaduse koalitsiooni (Freedom Online Coalition-FOC) koostöö üle.

Kokk rääkis veel UNESCO tegevusest kultuuripärandi kaitsel ja edendamisel ning reformidest organisatsiooni kaasaegsemaks ja efektiivsemaks muutmisel. Ka tõi suursaadik esile, et Eesti peab tähtsaks UNESCO maailmapärandi komitee tegevuse politiseerimise vastu võitlemist.

Kokk kõneles oma sõnavõtus aastatuhande arengueesmärkidest ning hariduse kvaliteedist, rahvusvahelistest standarditest ja jätkusuutlikkusele keskendumise tähtsusest. "Üha enam kasvav akadeemiline ja kutsealane liikuvus pakub üleilmselt uusi võimalusi õppe- ja teadustöös," sõnas ta.

ÜRO hariduse, teaduse ja kultuuri organisatsioon (UNESCO) peakonverents toimub Pariisis 5.-20. novembrini ning seda korraldatakse üle aasta. Lisaks päevakorras olevatele tavapärastele organisatsiooni ja selle arengut puudutavatele teemadele ning erinevate organisatsiooni komiteede ja teiste organite valimistele toimuvad seekord ka UNESCO peasekretäri valimised. UNESCO täitevkogu on esitanud peakonverentsile tagasivalimiseks praeguse peasekretäri bulgaarlanna Irina Bokova kandidatuuri.

Eesti sai UNESCO liikmeks 14. oktoobril 1991. aastal. Eestist on UNESCO maailmapärandi nimekirjas alates 1997. aastast Tallinna vanalinn ja alates 2005. aastast kümne riigi koostöös esitatud Struve meridiaanikaare säilinud rajatised. 2009. aasta juulis kanti UNESCO maailmamälu programmi Balti keti sündmused. Vaimse kultuuripärandi nimekirja on kantud Seto leelolaulud, Eesti, Läti ja Leedu laulu- ning tantsupidude traditsioon ja Kihnu kultuuriruum.