Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Uurimus: Soome riik toetas aktiivselt Eesti taasiseseisvumispüüdlusi
Soome riik osales 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul Eesti taasiseseisvumises aktiivsemalt, kui varem on teada olnud, selgub vastvalminud väitekirjast.
Soome kasutas aastatel 1988-1991 Eesti abistamiseks arvatavalt üle 100 miljoni marga riigi raha. Välispoliitilistel põhjustel suunas riik selle raha Eestile valitsusasutuste alamate astmete, ettevõtete ja organisatsioonide kaudu, kirjutas Uusi Suomi.
Majanduslikul toetusel Eestile oli siiski riigi kõrgema poliitilise juhtkonna tugi, president Mauno Koivistoni välja.
"Presidendi, peaministri ja välisministri esindajad tegid poliitilise otsuse, millega üritati Eesti pürgimusi maksimaalselt toetada," ütles lehele väitekirja autor, ajaloolane Heikki Rausmaa. "Välispoliitilistel põhjustel saadeti raha kõverteid mööda, sest Koivisto ei tahtnud ohustada Soome suhteid Nõukogude Liiduga."
Rausmaa sõnul kasvas Soome riigi aastane toetussumma 1989. aasta 10 miljonilt margalt (praeguses vääringus umbes 2,5 miljonit eurot) 1991. aastaks juba 100 miljonile eurole (umbes 24 miljonit eurot).
Taasiseseisvumise seisukohalt oli tegemist väga olulise toetusega. Peamiselt kultuuri- ja koolitustoetusena jagatud raha kasutati ulatuslikult Eesti oma valitsuse loomiseks. Peale raha abistas Soome riik taasiseseisvumisliikumist ka kinkides oma lõunanaabrile kasutuselt võetud seadmeid, näiteks kontoritehnikat ja autosid.
"Eesti iseseisvudes 1991. aastal oli riigis käibel hinnanguliselt 400 miljonit Soome marka. Kui Eesti lasi käibele oma valuuta - krooni -, lasti neid käibele Soome markades 400 miljoni marga eest," tõi Rausmaa võrdluse, toonitades, et Eestis oli juba käibel vajalik sularaha Soome markades.
Avalikkuses on olnud levinud arusaam, et president Mauno Koivisto suhtus Eesti taasiseseisvumisse jahedalt. Rausmaa väitekiri esitab veidi teistsuguse pildi.
"Koivisto oli väga skeptiline ja uskus eestlaste iseseisvumise olevat aastate kaugusel. Siiski pidas ta moraalseks kohuseks toetada Eesti iseseisvumist," rääkis Rausmaa, kelle sõnul Soome president lootis, et eestlased ei astu Nõukogude Liiduga avalikku konflikti..
Filosoofiamagister Heikki Rausmaa kaitseb doktoriväitekirja järgmise nädala laupäeval Helsingi ülikoolis.
Majanduslikul toetusel Eestile oli siiski riigi kõrgema poliitilise juhtkonna tugi, president Mauno Koivistoni välja.
"Presidendi, peaministri ja välisministri esindajad tegid poliitilise otsuse, millega üritati Eesti pürgimusi maksimaalselt toetada," ütles lehele väitekirja autor, ajaloolane Heikki Rausmaa. "Välispoliitilistel põhjustel saadeti raha kõverteid mööda, sest Koivisto ei tahtnud ohustada Soome suhteid Nõukogude Liiduga."
Rausmaa sõnul kasvas Soome riigi aastane toetussumma 1989. aasta 10 miljonilt margalt (praeguses vääringus umbes 2,5 miljonit eurot) 1991. aastaks juba 100 miljonile eurole (umbes 24 miljonit eurot).
Taasiseseisvumise seisukohalt oli tegemist väga olulise toetusega. Peamiselt kultuuri- ja koolitustoetusena jagatud raha kasutati ulatuslikult Eesti oma valitsuse loomiseks. Peale raha abistas Soome riik taasiseseisvumisliikumist ka kinkides oma lõunanaabrile kasutuselt võetud seadmeid, näiteks kontoritehnikat ja autosid.
"Eesti iseseisvudes 1991. aastal oli riigis käibel hinnanguliselt 400 miljonit Soome marka. Kui Eesti lasi käibele oma valuuta - krooni -, lasti neid käibele Soome markades 400 miljoni marga eest," tõi Rausmaa võrdluse, toonitades, et Eestis oli juba käibel vajalik sularaha Soome markades.
Avalikkuses on olnud levinud arusaam, et president Mauno Koivisto suhtus Eesti taasiseseisvumisse jahedalt. Rausmaa väitekiri esitab veidi teistsuguse pildi.
"Koivisto oli väga skeptiline ja uskus eestlaste iseseisvumise olevat aastate kaugusel. Siiski pidas ta moraalseks kohuseks toetada Eesti iseseisvumist," rääkis Rausmaa, kelle sõnul Soome president lootis, et eestlased ei astu Nõukogude Liiduga avalikku konflikti..
Filosoofiamagister Heikki Rausmaa kaitseb doktoriväitekirja järgmise nädala laupäeval Helsingi ülikoolis.
Toimetaja: Heikki Aasaru