Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Doktorant: ealine diskrimineerimine ei pruugi olla teadlik
Mõnikord võib tööandja vanemaealisi diskrimineerida ka enda teadmata, ühiskonnas kinnistunud arusaamadest ja psühholoogilistest teguritest tulenevalt, selgitab Tallinna Ülikooli doktorant Tiina Tambaum.
"Ealine diskrimineerimine käib nii, et ei see, kes diskrimineerib, ega see, keda diskrimineeritakse, ei pruugi sellest ise aru saada," rääkis Tambaum ERRi raadiouudistele.
Nii kehtivad doktorandi sõnul ühiskonnas teatud mõttemallid, mille kohaselt on mingid asjad püsinud ühesugused aegade algusest peale ja nii ongi õige.
"Näiteks, et kui sa oled pensioniikka jõudnud, siis sina ei pea töötama ega ümber õppima, sinu aeg on läbi," ütles Tambaum.
Eakama inimese tööle saamist võivad doktorandi sõnul alateadlikult mõjutada ka psühholoogilised tegurid.
"Psühholoogiliselt assotsiatseeruvad vanad inimesed surmahirmuga, käima lähevad kaitsemehhanismid ning toimubki eemaletõmbumine," jätkas Tambaum.
Konverentsil samuti osalenud Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai ütles ERRi uudisteportaalile, et kui praegu arvatakse, et üle 50-aastased inimesi pole mõtet koolitada ning neil on jõukohane vaid garderoobitädi või valvuri amet, siis tegelikult on just nemad need, kes suudavad Eestit ees ootavat demograafilist kriisi leevendada.
Täna rahvusraamatukogus toimunud konverentsil "Kas vanus 50+ avab ukse tööjõuturu kuldliigasse?" keskenduti kesk - ja vanemaealise tööjõu olukorrale Eestis. Korraldajad märgivad, et kuigi ametlik statistika seda ei näita, ei ole meie kogenud tööjõud hästi rakendatud.
Seejuures jäävad üle 50-aastased kõrvale eriti just juhtide, tipp-spetsialistide ja analüütikute kohtadest, kuhu nad oma oskuste ja kogemustega kõige paremini sobiksid.
Nii kehtivad doktorandi sõnul ühiskonnas teatud mõttemallid, mille kohaselt on mingid asjad püsinud ühesugused aegade algusest peale ja nii ongi õige.
"Näiteks, et kui sa oled pensioniikka jõudnud, siis sina ei pea töötama ega ümber õppima, sinu aeg on läbi," ütles Tambaum.
Eakama inimese tööle saamist võivad doktorandi sõnul alateadlikult mõjutada ka psühholoogilised tegurid.
"Psühholoogiliselt assotsiatseeruvad vanad inimesed surmahirmuga, käima lähevad kaitsemehhanismid ning toimubki eemaletõmbumine," jätkas Tambaum.
Konverentsil samuti osalenud Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai ütles ERRi uudisteportaalile, et kui praegu arvatakse, et üle 50-aastased inimesi pole mõtet koolitada ning neil on jõukohane vaid garderoobitädi või valvuri amet, siis tegelikult on just nemad need, kes suudavad Eestit ees ootavat demograafilist kriisi leevendada.
Täna rahvusraamatukogus toimunud konverentsil "Kas vanus 50+ avab ukse tööjõuturu kuldliigasse?" keskenduti kesk - ja vanemaealise tööjõu olukorrale Eestis. Korraldajad märgivad, et kuigi ametlik statistika seda ei näita, ei ole meie kogenud tööjõud hästi rakendatud.
Seejuures jäävad üle 50-aastased kõrvale eriti just juhtide, tipp-spetsialistide ja analüütikute kohtadest, kuhu nad oma oskuste ja kogemustega kõige paremini sobiksid.
Toimetaja: Maarja Roon