Kosmoses tiirleb üle 5500 tonni prügi - vanad satelliidid, transpordirakettide tükid,
värvitükid, tahke raketikütus, astronautide poolt kosmosesse "pillatud" asjad - kokku 21 000
suuremat objekti

Teadusajakirjanik Arko Olesk rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et ESTCube-1 kokkupõrke tõenäosus mõne kosmoseprügi tükiga on olemas, kuid suuremad kui kümnesentimeetrise läbimõõduga objektid on päris hästi kaardistatud ja satelliidi potentsiaalne orbiit uuritakse enne läbi. Samas on kosmiliste kiiruste puhul ohtlikud ka väikesed objektid.

Olesk nentis, et kiiruse aeglustudes satub kosmoseprügi aastatega Maa atmosfääri ja põleb seal ära, kuid meenutas, et kosmoses tiirleb ka objekte, mis võivad sel viisil hävida alles umbes 150 aasta pärast.

"Tehnoloogia, mida meie ESTCube'i peal katsetatakse - selle peenikese traadikese väljakerimine, elektriliselt laadimine ning vastasmõju mõõtmine atmosfääri ioonidega [---] võib tulevikus võimaldada luua sellise piduri, mis aitab kasutuid satelliite tagasi Maa atmosfääri, allapoole tuua, et nad ära põleksid. Ja probleem on nüüd selles, et kui me tahame teha mingit universaalset süsteemi, millega saab vanu satelliite ja kosmoselaeva juppe alla tuua, siis see süsteem peaks olema kerge. See ei tohi olla liiga raske, sest muidu läheb see kõik liiga kalliks," rääkis Tartu observatooriumi vanemteadur, ESTCube-1 programmi juhendaja Mart Noorma.

Teadlase sõnul võib ESTCube-1-l kasutatav Soome teaduri Pekka Janhuneni leiutatud süsteem, mida nimetatakse plasmapiduriks, olla üks selline lahendus, mille võiks paigaldada igale väiksele satelliidile, et need vajadusel kiiresti Maa atmosfääri suunata.

Mart Noorma rääkis ka, et ESTCube-1 saadab pidevalt morsekoodis tervitusi, mida on vastu võtnud raadioamatöörid üle kogu maailma.

"Nende koodide alusel me võime öelda, et satelliit on tööle hakanud täpselt nii, nagu peab. Päikesepaneelid töötavad ja akud on uuesti täis laetud, nii et kõik on suurepärane," ütles Noorma.