Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Riik maksab ettevõtjatele üleliigsete laovarude trahvisumma tagasi
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles, et Eesti liitumisel EL-iga üleliigse laovaru eest trahvi maksnud ettevõtted saavad oma raha tagasi, kuid see ei puuduta suhkrutrahvi.
Summa, millest jutt käib, on Seederi sõnul ligi 6,5 miljonit eurot. "Kõik, kes on maksnud, saavad raha tagasi ja Eesti saab raha tagasi Euroopa Komisjonilt," lausus ta tänasel valitsuse pressikonverentsil.
"Me soovime, et see 6,5 miljonit eurot ehk 100 miljonit krooni, mille me oleme trahvina ära maksnud, tagastataks Eesti riigile. Tänaseks meil veel komisjonilt vastust ei ole, aga me peame seda väga tõenäoliseks, et Euroopa Komisjon selle raha Eestile tagastaks. Kindlasti Eesti riik pöördub ka Euroopa Komisjoni poole, et ka suhkrutrahvi määramine üle vaadata ja me taotleme ka suhkrutrahvi puhul seda, et see Eesti riigile tagastaks," vahendas "Aktuaalne kaamera" Seederi sõnu.
Ministri kinnitusel on maksuamet juba alustanud maksuteatiste tühistamist nende isikute osas, kus on kohtuvaidlus siseriiklikult üleval, ja kohtuvaidlused lõpetatakse.
Euroopa Kohus otsustas 12. juulil, et Eesti riigil ei ole õigust nõuda ettevõtetelt muude põllumajandustoodete üleliigsete laovarude eest ELi poolt Eestile määratud trahvi, sest 2003. aasta vastava määruse sätted ei olnud 2004. aasta 1. mai seisuga Euroopa Liidu Teatajas eestikeelsena avaldatud.
Maksu- ja tolliamet on tänaseks alustanud üleliigsete laovarude maksuteatiste tühistamist neil ettevõtjail, kellel on riigiga üleval kohtuvaidlused.
Üleliigse laovaru tasu ära maksnud ettevõtjatele tasu tagastamist ning suhkru üleliigse laovaru tasude tühistamist arutab valitsus järgmisel nädalal. Praegu on Eestil pooleliolevaid vaidlusi laovarutasu osas kokku 26 juriidilise isikuga summas 27,7 miljonit eurot, millest ettevõtjad on ära maksnud 1,823 miljonit eurot.
Eesti riik on Euroopa Komisjonile alates 2007. aasta jaanuarist tasunud muude põllumajandustoodete (piimatooted, riis, vein) üleliigsete laovarude eest kokku 6,584 miljonit eurot.
Suhkru üleliigsete laovarude eest on Eesti tasunud kokku 34,264 miljonit eurot ehk 75 protsenti määratud kogusummast (45,7 miljonit eurot). 25 protsenti määratust oli Eestil lubatud jätta endale kulude katteks, mistõttu ei tulnud seda ühenduse eelarvesse maksta.
"Me soovime, et see 6,5 miljonit eurot ehk 100 miljonit krooni, mille me oleme trahvina ära maksnud, tagastataks Eesti riigile. Tänaseks meil veel komisjonilt vastust ei ole, aga me peame seda väga tõenäoliseks, et Euroopa Komisjon selle raha Eestile tagastaks. Kindlasti Eesti riik pöördub ka Euroopa Komisjoni poole, et ka suhkrutrahvi määramine üle vaadata ja me taotleme ka suhkrutrahvi puhul seda, et see Eesti riigile tagastaks," vahendas "Aktuaalne kaamera" Seederi sõnu.
Ministri kinnitusel on maksuamet juba alustanud maksuteatiste tühistamist nende isikute osas, kus on kohtuvaidlus siseriiklikult üleval, ja kohtuvaidlused lõpetatakse.
Euroopa Kohus otsustas 12. juulil, et Eesti riigil ei ole õigust nõuda ettevõtetelt muude põllumajandustoodete üleliigsete laovarude eest ELi poolt Eestile määratud trahvi, sest 2003. aasta vastava määruse sätted ei olnud 2004. aasta 1. mai seisuga Euroopa Liidu Teatajas eestikeelsena avaldatud.
Maksu- ja tolliamet on tänaseks alustanud üleliigsete laovarude maksuteatiste tühistamist neil ettevõtjail, kellel on riigiga üleval kohtuvaidlused.
Üleliigse laovaru tasu ära maksnud ettevõtjatele tasu tagastamist ning suhkru üleliigse laovaru tasude tühistamist arutab valitsus järgmisel nädalal. Praegu on Eestil pooleliolevaid vaidlusi laovarutasu osas kokku 26 juriidilise isikuga summas 27,7 miljonit eurot, millest ettevõtjad on ära maksnud 1,823 miljonit eurot.
Eesti riik on Euroopa Komisjonile alates 2007. aasta jaanuarist tasunud muude põllumajandustoodete (piimatooted, riis, vein) üleliigsete laovarude eest kokku 6,584 miljonit eurot.
Suhkru üleliigsete laovarude eest on Eesti tasunud kokku 34,264 miljonit eurot ehk 75 protsenti määratud kogusummast (45,7 miljonit eurot). 25 protsenti määratust oli Eestil lubatud jätta endale kulude katteks, mistõttu ei tulnud seda ühenduse eelarvesse maksta.
Toimetaja: Priit Luts