Praht Eesti vetes ja rannikualadel on kaardistamisel ning ühtlasi analüüsitakse jooksvalt tulemusi. Rootsi tuukrite eile tehtud ülesvõtted aga rääkisid enda eest - ainuüksi Lennusadama lähedal on merepõhjas nii autokumme, taarat, metalli kui ka kalameeste võrke, mis on prahti kinni jäänud ja siis ka üle parda merre läinud. Samuti on seal autovrakke, vahendasid ERRi raadiouudised.

Mere prahist puhastamise eestvedaja Jaan Manitski ütles, et maa peal vedelev praht riivab silma ja see on ka kampaania korras koristatud, kuid meri neelab prahi.

"Tundub, et see on väga lihtne lahendus, kui ma lükkan ta üle kai või paadist lasen üle parda. Ja meri on sellise omadusega, et ta on nagu suur-suur prügikonteiner, ta neelab selle prügi ära, aga ükspäev ta ütleb üles ja siis on liiga hilja hakata olukorda parandama. Läänemeri on eriti tundlik, me oleme nagu saare peal - kolmest ilmakaarest tuleb meile vesi piiril vastu. See on probleem, mida me jagame naaberriikidega, peame kõik koos tegutsema - kaardistama, monitoorima. Me ei ole nii teadlikud selle kohta veel," selgitas Manitski.

Eestis on mereprahi kaardistamine alles algusjärgus. Manitski sõnul lõpeb programm järgmise aasta lõpuks ning seejärel tehakse järeldusi, mille alusel samm-sammult edasi minna.

Manitski sõnul ei ole prahi merest välja toomisel head lahendust. "Suurel määral tuleb see ära puhastada nagu me oma koduõue puhastame. Meri ja vesi on kõigi elu alus ja kui me seda ei hoolda, siis saeme ise seda oksa, mille peal istume," märkis Manitski.

Omaette probleem on Manitski kinnitusel laevavrakid. Nende täpne arv Läänemeres ei ole teada, kuid Nord Streami torujuhtmete teel tuli neid välja 12, hiljutise miinitõrjeoperatsiooni käigus leiti viis.

Paraku võib ka laevavrakk olla prügi. "Vähemalt moodsad laevad on rauast, metallist. Metallikogumine käib veel tänapäeval. Kahjuks nad ei ole kaitse alla võetud meie vrakid, nii nagu nad automaatselt võetakse naaberriikides. Nii et see on oma problemaatika, kus seadusandlus ei ole veel tasemele jõudnud," rääkis Manitski.